Eesti toetab hundi kaitsestaatuse leevendamist Euroopa Liidus

Hunt Koroonius Elistvere loomapargis. Foto: Signe Oidekivi

Eesti otsustas toetada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelisel kohtumisel seisukohta, et Berni konventsiooni kohtumisel tehakse ühine ELi ettepanek leevendada hundi kaitsestaatust. Eesti huntide kaitsestaatus sellega ei muutu.

Kaitsestaatuse leevendamise põhjuseks on mitme EL riigi mure, et huntide arvu tõusuga käib kaasas ka hundi tekitatud kahjude kasv ja seetõttu on tekkinud vajadus anda riikidele erisusi hundipopulatsioonide arvukuse reguleerimiseks.

2019. a loodusdirektiivi aruande andmetel on hundi seisund Euroopas ebasoodsas seisundis kuues regioonis seitsmest. Vahepealsel perioodil on hundi arvukus liikmesriikides suurenenud ja sellest tulenevalt suurenenud ka murdmised. Kõige rohkem on murtud lambaid ja riigid on pidanud maksma karjapidajatele järjest suuremaid summasid kahjude hüvitamiseks.

Samas ei võimalda EL regulatsioon hunte paljudes liikmesriikides küttida ja on tekkinud vajadus erisuste tekitamiseks. Kliimaministeeriumi elurikkuse kaitse osakonna juhataja Timo Kark tuletas meelde, et Eesti on selle erisuse Euroopa Liiduga liitumisel juba saanud, seega hääletustulemused ei mõjuta Eestis elavate huntide kaitsestaatust.

«Euroopa Liidu ühine ettepanek tähendab hundi kaitsestaatuse viimist range kaitse alt lihtsalt kaitse alla, mis võimaldaks ka teiste liikmesriikide jaoks suuremat paindlikkust,» selgitas Kark.

Eestis käib hundi käsi hästi. Keskkonnaagentuuri andmetel elas 2023. aasta sügisel Eestis 39 hundikarja, mis teeb üldarvukuseks 350-400 hunti. Võrdluseks, veel 2002. aastal oli Eestis üheksa hundikarja, millest neli olid Eesti-Läti piiril.

Euroopa Liit on seni huntide teemal olnud seisukohal, et otsuse langetamiseks tuleb ära oodata loodusdirektiivi aruande 2025. aasta tulemused. Samal ajal on mitmed riigid hädas hundikahjudega, mistõttu peeti oluliseks see teema hääletusele panna juba varem.

Suurem osa liikmesriike rõhutasid vajadust lähtuda järgmisel aastal ilmuvatest värskeimatest andmetest, kuid solidaarsusest riikide vastu, kus konfliktid on suured, toetati kaitsestaatuse langetamise ettepanekut. Erapooletuks jäid Küpros, Belgia, Sloveenia ja Malta. Vastu olid Iirimaa ja Hispaania.

Mitmed riigid nagu Saksmaa ja Eesti tõid hääletamisel välja, et tehtav otsus ja sellele järgnevad vajalikud otsused puudutavad hunti ja ainult hunti ja ei ole kasutatav teiste liikide kaitsestaatuse ülevaatamiseks.

Eesti lisas hääletamisel juurde kirjaliku avalduse, milles toodi välja, et Eesti toetab hundi kaitsestaatuse langetamist Berni konventsioonis solidaarsusest nende riikidega, kes kannatavad hundikahjude käes. Eesti rõhutas aga, et otsuste tegemisel tuleb kasutada teaduspõhiseid ja ajakohaseid andmeid ehk Euroopa Liidu tasandil tehtava otsuse puhul tuleb kindlasti arvestada 2025. aastal esitatava loodusdirektiivi aruande tulemusi, mis annab ülevaate huntide seisundi muutustest viimase kuue aasta jooksul.

Samuti toodi kirjalikus avalduses välja, et hunt on Eesti rahvusloom ning meil on elujõuline ja tugev hundi asurkond. Aastate jooksul oleme omandanud teadmisi ja kogemusi, kuidas inimene ja hunt saavad koos eksisteerida. Vaatamata iga-aastasele mõõdukale küttimisele on huntide arvukus Eestis viimase paarikümne aasta jooksul suurenenud ja liigi seisund paranenud. Võimalus huntide arvukust reguleerida on suurendanud ka tolerantsi hundi vastu. Sallimatus hundi kui liigi vastu on talle üheks suuremaks ohuteguriks.

Kui Berni konventsiooni hääletamisel kiidetakse hundi kaitsestaatuse langetamine heaks, siis alles pärast seda hakatakse arutama hundi kaitsestaatuse langetamist EL direktiivi tasandil.

Berni konventsioon on allkirjastatud 1979. aastal ning see jõustus 1. juunil 1982. Konventsiooni eesmärk on tagada kõigi looduslike taime- ja loomaliikide ning nende elupaikade kaitse. Sellega on ühinenud 52 riiki üle kogu maailma.