KESKPÄEVATUND ⟩ Ignar Fjuk: on arusaamatu, miks puhkavad avaliku sektori töötajad 35 päeva

Ignar Fjuk Foto: Mihkel Maripuu

Kuku raadio «Keskpäevatunnis» rääkisid Priit Hõbemägi, Ignar Fjuk ja Ainar Ruussaar Mailis Repsi kohtuasjast, riigieelarvest ja Nordicast.

Ainar Ruusaar ütles Mailis Repsi ja Kert Kingo kohtuotsuseid kommenteerides, et on märkimisväärne, et igal aastal mõistab kohus süüdi taolise poolleebe korruptsiooniga vahele jäänud kõrgetel kohtadel olevaid inimesi. Ta meenutas ka Mailis Repsi esimest skandaali aastal 2005. «Reps käis siis haridusministrina Marimaal ja andis seejärel Vene meediale intervjuu, kus ta rääkis, kui hästi marid elavad ja kuidas Venemaa nende eest hoolitseb.»

Ignar Fjuk lausus, et temal on Repsist kahju, sest kui Reps tuli Savisaare kutsel poliitikasse, paistis ta silma mõtteerksusega. Fjuk tõi välja, et 90ndatel suhtuti sellesse, et ministeeriumi autojuht sõidutab kõrge ametniku lapsi, hoopis leebemalt. «Kui kunagiselt siseministrilt Robert Lepiksonilt küsiti, miks ministeeriumi autojuht kantsleri lapsi sõidutab, vastas ta, et see nüüd küll kümne olulisema patu sekka ei kuulu.» Fjuki hinnangul on võrreldes 90ndatega õigusest kinnipidamine siiski palju muutunud. Ühtlasi tõstatas ta küsimuse, millisel moel erineb Repsi sünnipäeva pidamine ministeeriumide suvepäevadest. 

Priit Hõbemägi sõnas seepeale, et oluline on, kuidas see kõik toimus. Ta juhtis tähelepanu, et Repsi sünnipäeva peeti restoranis, kuhu tavaline tallinlane satub üks kord aastas või ei satu mitte kunagi. «Sellest sünnipäevast õhkus Savisaare linnakorruptsiooni hõngu.» Hõbemägi märkis, et meil Eestis toimuks elu nagu kahel korrusel, ühel korrusel kasutatakse häbematult avalikku raha ja teisel korrusel on need, kes saavad makse juurde.

Saates oli juttu ka eelarvest, mille puhul ütles Fjuk, et kärpimine toimus sedapuhku tükati ja olemuslikult ei kärbitud midagi, sest süsteemi ei muudetud. Tema hinnangul on keerulise rahandusliku olukorra põhjuseks indekseerimine, mis toodab jõhkralt eelarve defitsiiti. «Kui eesmärgiks on eelarve tasakaal, siis peame indekseerimist mõneks ajaks vähendama.»

Hõbemägi juhtis tähelepanu sellele, et koalitsioonilepingus oli küll kirjas, et eelarve tuleb muuta läbipaistvaks, aga vaatamata ka õiguskantseleri sellekohasele märkusele pole seda tehtud. «Kui eelarve koostamise põhimõtteid vaadata, siis peaks igaüks selgelt nägema, kui palju millekski kulub. Kui aga õiguskantsler ja riigikontrolör ütlevad, et see on mõistlik tee, siis vastab rahandusministeeriumi kantsler, et debateerime selle üle ja see on tüüpiline ametniku vabandus, kui ei soovita asjaga tegelda.»

Fjuk tõi kärpimisest rääkides siiski positiivsena välja vanamahüvitise lae allatoomise ja töötutoetuste ümberkorraldused. Ta lausus, et sageli ütlevad töölt lahkunud inimesed, et nüüd nad puhkavad mõnda aega, sest töötukassa maksab, aga töötukassa ei pea olema selleks, et inimene puhata saaks. Samuti on tema sõnul arusaamatu, miks on avaliku sektori inimestel võimalik puhata 35 päeva, kui kõik teised puhkavad 28 päeva. 

Räägiti ka Nordica probleemidest, saates osalejad olid ühel meelel, et Nordica on läinud Eesti riigile kalliks maksma. Hõbemägi märkis, et vaatamata sellele, et ettevõte on väga hullus olukorras, saavad selle juhid kõrget palka.