Jürgen Ligi: seda mida opositsioon eelarvesse pakub, nimetaksin mina kelmuseks

Jürgen Ligi Foto: Mihkel Maripuu/Postimees/Scanpix Baltics

Rahandusminister Jürgen Ligi (RE) ütles Kuku raadio saates «Kahe vahel,» et seda, mida opositsioon riigieelarvesse pakub, nimetaks tema kelmuseks. Koalitsioonis tulid kokkulepped üllatavalt konstruktiivselt, kuigi mõnel ministril õnnestus siiski kärbetest pääseda ja hoopis lisaraha saada. 

Jürgen Ligi hinnangul oli riigikogule üle antud eelarve parim, mida tänastes oludes teha sai, kuna teistsugust koalitsiooni kokku panna ei õnnestunud. Ta sõnas, et temale kui rahandusministrile pani piirid ette see, mis oli kokku lepitud koalitsiooniläbirääkimistel. 

«Mina pidin seda realiseerima, natuke proovisin neid kokkuleppeid kohendada, aga poliitilised seisukohad on ju kohati väga vastandlikud. Kui üks pool räägib, et tuleb ikka sellest riigisektorist kulusid välja lasta rohkem, siis teine ütleb, et kärped on väga halvad ja peab samal pressikonverentsil vastukõne, rääkimata üksikutest intervjuudest. Nii et selles mõttes kisti natuke eri suunas, aga me oleme siiski olnud omavahel üllatavalt konstruktiivsed ja istungil on kõik hästi.»

Minister lisas, et sama ei saa kindlasti öelda alternatiivide kohta, sest see mida opositsioonist pakutakse, on temale šokeeriv, kuna rahanduse alustõed on kõik prügikastis ja pakutakse asju, mida tegelikult võiks nimetada kelmuseks.

Ligi lausus, et kuigi ka kärped olid raksed, olid maksutõusud tema jaoks eriti rasked. «Ma heameelega oleks näinud, et maksumuudatused oleksid olnud teistsugused.» 

Rääkides riigikaitsesse minevad rahast, lausu Ligi, et ta ei tähtsustaks seda protsenti üle, sest me oleme endiselt kollektiivkaitses ja endistviisi ei ole Venemaal mõtet testida NATOt otse ning endistviisi on Venemaa tegelikult Ukrainas hädas.

«See mida me siin uudistest loeme on nagu Ameerika mäed - kord pessimism, kord optimism, aga tegelikult on see Venemaa sõjamasin väga hõre. Meil ei ole mõtet kujutada ennast kahevõitlusse Venemaaga, see ei ole võidetav sõda,» rääkis Ligi, selgitades, et ühiskonna ülehirmutamisest ei ole kasu. Minister sõnas, et pole mõtet kogu aeg rääkida, et oi, oi, me oleme ohutsoonis, sest see peletab eemale ka investorid.

Ligi meenutas, et Eesti rahandus läks käest ära alates 2016. aastast, kui nii Ratase kui ka Kallase valitsused esitasid struktuurses miinuses eelarveid. «Seal ainult osa oli põhjendatud kriisidega nagu covid ja Ukraina sõda. Juba enne mindi struktuursesse miinusesse ehk ülejõu elamisse.»

Vastates saatejuhtide küsimusele, kui tõsiselt suhtutakse kärbetesse, vastas Ligi, et tõsiselt võetakse seda igal juhul ja kui kuulata kriitikat nagu oleksid kõik mingid mikrokärped, siis see on kindlasti laim, need on reaalsed kannatused ning esimesel aasta see number ei saagi olla väga suur, kuna kõik ei ole kiiresti kokkutõmmatav.

«Ma usun, et kõik saavad kokkuhoiuga hakkama. Olen küll kritiseerinud väikest rehepappi seal laua taga, kuna on ju ka erandid ja oleneb kui moraalne sa oled, kui sa sinna asju kirjutad. Mina võib-olla kahetsen, et mul jäi eranditesse võitlemata rahapesu andmebüroo, kuna mul lihtsalt ei tulnud see pähe. Samas on rahapesu andmebüroo tihedalt seotud Vene raha ja sanktsioonidega. Paraku läheb kärpe alla. Ma olen selle pärast tagantjärgi õnnetu, nii et isegi kaalusin, et tõstaks veel viimasel istungil kätt, aga see ei oleks olnud moraalne.»

Ligi nentis, et tema valdkonnas tehti erand siiski maksuametile, kes sai väikese lisaraha selleks, et parandada masude auditeerimist olukorras, kus maksusüsteemi solgitakse ja kindlasti osa kodanikke hakkab selle vastu ka otseselt protsestima. Rahandusminister lisas, et tema arvates, ei oleks pidanud sisejulgeolekut nii tugevasti üle tähtsustama. «See kõlas natuke sellise vorstikauplemisena, et kui tema saab, siis saan mina ka, aga seda oli vähem kui võis karta.»