Jürgen Ligi hinnangul oli riigikogule üle antud eelarve parim, mida tänastes oludes teha sai, kuna teistsugust koalitsiooni kokku panna ei õnnestunud. Ta sõnas, et temale kui rahandusministrile pani piirid ette see, mis oli kokku lepitud koalitsiooniläbirääkimistel.
«Mina pidin seda realiseerima, natuke proovisin neid kokkuleppeid kohendada, aga poliitilised seisukohad on ju kohati väga vastandlikud. Kui üks pool räägib, et tuleb ikka sellest riigisektorist kulusid välja lasta rohkem, siis teine ütleb, et kärped on väga halvad ja peab samal pressikonverentsil vastukõne, rääkimata üksikutest intervjuudest. Nii et selles mõttes kisti natuke eri suunas, aga me oleme siiski olnud omavahel üllatavalt konstruktiivsed ja istungil on kõik hästi.»
Minister lisas, et sama ei saa kindlasti öelda alternatiivide kohta, sest see mida opositsioonist pakutakse, on temale šokeeriv, kuna rahanduse alustõed on kõik prügikastis ja pakutakse asju, mida tegelikult võiks nimetada kelmuseks.
Ligi lausus, et kuigi ka kärped olid raksed, olid maksutõusud tema jaoks eriti rasked. «Ma heameelega oleks näinud, et maksumuudatused oleksid olnud teistsugused.»
Rääkides riigikaitsesse minevad rahast, lausu Ligi, et ta ei tähtsustaks seda protsenti üle, sest me oleme endiselt kollektiivkaitses ja endistviisi ei ole Venemaal mõtet testida NATOt otse ning endistviisi on Venemaa tegelikult Ukrainas hädas.
«See mida me siin uudistest loeme on nagu Ameerika mäed - kord pessimism, kord optimism, aga tegelikult on see Venemaa sõjamasin väga hõre. Meil ei ole mõtet kujutada ennast kahevõitlusse Venemaaga, see ei ole võidetav sõda,» rääkis Ligi, selgitades, et ühiskonna ülehirmutamisest ei ole kasu. Minister sõnas, et pole mõtet kogu aeg rääkida, et oi, oi, me oleme ohutsoonis, sest see peletab eemale ka investorid.