Päevatoimetaja:
Lomely Mäe

Mati. Katkiste laste hoidja

Mati Sinisaar
Mati Sinisaar Foto: Vahur Laiapea

Tänavalapsi ei ole Eestis enam ammu. Katki tehtud, hoolimist, tuge vajavaid lapsi on aga endiselt väga palju. Neid, kes ei saa või ei taha elada kodus. Paljud neist on aastate jooksul jõudnud Peeteli kiriku sotsiaalkeskusesse, seal aastaid elanud ja edasiseks eluks tiibu kasvatanud. Et siis ühel päeval pesast välja lennata.

Eesti Telefilm sai 1938. aastal valminud Peeteli kiriku hoone enda käsutusse 1962. aastal. Sinna rajati võttepaviljon ja filmistuudio. Hoone väärastati. Kiriku aknad müüriti kinni, koorirõdu eraldati kirikusaalist vaheseinaga. 1970. aastatel lõhuti tornikiiver. Kiriku varad tassiti laiali. Kaduma läksid kirikukell, altar, kantsel ja pingid. Orel lõhuti. Sellest on säilinud kolm messingist vilet. 1994. aastal tagastas Eesti Televisioon lagastatud kiriku Peeteli kogudusele.

Jeesuse ja Mati lugu

Mati Sinisaar. Minu jaoks on ta kodutute, katkiste, suures valus olevate laste ellu tagasi tooja, elule aitaja. Sellest kõigest hiljem. Esimese asjana ütleb ta mulle – mina ei ole midagi teinud. Jeesus on teinud tegusid läbi minu, läbi paljude inimeste. Minust ei ole vaja kirjutada. Kuid ma ikka kirjutan Matist ja Jeesuse tegudest läbi tema. Jee­sus mulle intervjuud ei anna – või ei ole ma veel valmis seda tegema.

Läheme ajas päris palju tagasi. 1996. aasta alguses hakkas Mati mõtlema enesetapule.

Tagasi üles