/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2024/09/20/16367531t1h0b1a.jpg)
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise eelnõu, mis lühendab riigile, sealhulgas kohalikele omavalitsustele tehtud pöördumistele vastamise aega seniselt 30 päevalt 15 päevale.
Pöördumistele vastamise tähtaja lühendamine läbis esimese lugemise (1)
Eelkõige puudutab muudatus riigiasutusi, kohalikke omavalitsusi ja avalik-õiguslikke asutusi. Juhtudel, mil teave puudutab riigi või kohaliku omavalitsuse eelarve ressursside kasutamist, peavad märgukirjadele või selgitustaotlustele vastama ka mittetulundusühingud, füüsilisest isikust ettevõtjad, sihtasutused ja äriühingud.
Samuti jääb kehtima põhimõte, et vastata tuleb viivitamata. Keerulisemate pöördumiste puhul on erandina võimalik vastamise tähtaega pikendada.
«See aitab muuta riigiga suhtlemise kiiremaks, millest võidavad tegelikult kõik. Ettevõtted saavad kiiremini vastused ja saavad oma asjadega kiiremini edasi minna, loodetavasti on see ka nii väike panus majanduse kasvule. Inimeste jaoks muutub suhtlus hõlpsamaks, sest saadakse kiiresti vajalik teave ja vastavalt liigub kiiremini edasi ka järgnev asjaajamine,» ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.
Ministri hinnangul on tähtaegade lühendamine võimalik tänu tehnoloogia arengule ja digilahendustele. «30-päevane vastamistähtaeg pärineb ajast, kui ühes majas trükiti kirjutusmasinal kiri, siis keegi läks sellega mööda kabinette, et saada peale allkirjad ja mõnikord ka pitsatijäljendid ning seejärel volditi kiri ümbrikkuse ning toimetati postkasti. Kaasajal teeme seda kõike oluliselt lihtsamini ühes arvutis või lausa mobiiltelefonis,» lausus Pakosta.