VIDEO JA FOTOD ⟩ Peaminister Kristen Michal tegi riigikogu ees poliitilise avalduse

Peaminister Kristen Michal (RE) tegi neljapäeval seoses 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu üleandmisega riigikogu ees poliitilise avalduse. Peaministri ja teiste erakondade esindajate avaldusi saab vaadata videona ja tekstina Postimehe vahendusel.

Valitsus kiitis kolmapäeval heaks 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Kulude kogumaht on tuleval aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades tänavusega võrreldes 600 miljonit eurot ehk 3,5 protsenti.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot, mis võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvab 900 miljoni euro võrra ehk 5,2 protsenti.

Peaminister Kristen Michali kõne riigieelarve üleandmisel

Austatud riigikogu juhataja, riigikogu liikmed!

Täna annan teile üle 2025. aasta riigieelarve eelnõu. 2025. aasta eelarve ja sellega seotud eelnõudega saame Eesti riigina rahanduses ülekantud tähenduses jalad kindlale pinnale, olles triivinud segastes vetes. Täna teeme rasked eelarveotsused, et tulevikus oleks lihtsam!

Lühidalt – teeme üheskoos asjad korda, kaitse saab kindel, eelarve tõhus. Kindlusest sünnib kasv. See on meie tegevuse eesmärk. Kindlus ja kasv.

Olulisemast alustades – Eestil saab paika plaan, kuidas järgmisel aastal ja tulevastel aastatel tagada kindlus kaitsel. Kaetud saab jõuline kaitsekulutuste kasv. Paika saab plaan hankimaks võimeid, mis loob kindluse meis endis, liitlastes ning teadmise vaenlasele, et meie meelekindlust ei tasu proovile panna.

Kaitse ja laiema julgeoleku jaoks vajalikud soetused saavad lähiaastate suurimad. Sõjalise kaitsevaldkonna kogumaht aastatel 2025–2028 on 5,6 miljardit eurot, millele lisasime riigieelarve strateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot moona soetamiseks aastani 2031. Lisaks investeerime järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse täiendavad 219 miljonit. Need miljardid moona, sajad miljonid sisejulgeolekusse on selleks, et olla valmis ka hübriidohtudeks.

See on väga suur raha. Kaitsesse panustavad kõik Eesti inimesed. Pagarist pankurini, hipsterist hiidlaseni. Me palume ja hindame väga kõrgelt igaühe panust Eestis, et igaühele vähesega kaitsta seda kõike, mis meil koos on. Palun ka kõigil hinnata ja kasutada rahva antud panust arukalt, tänulikult ja säästlikult.

Korda saab ka meie eelarvepoliitika. Mitte midagi tehes oleks Kreekas saanud rääkida kaugest Eestist kui hoiatusest. Mitte Eestis meenutada Kreekat. Nüüd on mõlemas riigis asjad korras või paranemise tee ette võetud. Mitte midagi tehes oleks võlgu elamine läinud sama käest kui ühikapidu, kus pole enam täpselt kindel, mis päev parajasti on, mida tähistatakse või kellel üldse homme eksam on.

Eelarve korda saamiseks hoiame kokku nelja aastaga üle miljardi euro avalikke kulusid. Täpsemalt 1,4 miljardit, kui varem tehtud otsuseid arvesse võtta. Kainestav, kindlasti. Tänu otsustele väheneb 2025. aasta eelarve puudujääk prognoositult 3 protsendini SKP-st ja alla selle. Puudujäägi vähendamisest tulenev kokkuhoid riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal umbes 200 miljonit eurot.

Pealegi pole see lõppjaam, riigi tõhususe revisjon jätkub. Meie eesmärk peab olema nõtke, karge, automaatne, kiire asjaajamisega, vähese bürokraatliku hõõrdeteguriga ja väiksemate kuludega masinavärk. Riigis, aga ka sihtasutustes ja omavalitsustes. Omavalitsuste valimised on järgmisel aastal tulemas, küllap tasub oma valla- ja linnajuhte valides hinnata, kes suudab lennukate ideede jutlustamise vahele ka asjad korras hoida.

Läbi saab ka maksufestival. Julgeolekukulude katteks rakendub lai julgeolekumaks. See on sama lai nagu julgeolek. Julgeolek puudutab ju igaüht, nii ka selle kulude katmine. Ükski ühiskonna osa ei suudaks seda üksi, aga koos saame hakkama. Meenutades, et me oleme NATO, aga mitte kogu NATO. Näiteks lennukid, mis meie õhuruumi kaitsevad, on teiste riikide inimeste panusega ostetud. Loome kindlust enda liitlastele ja nemad meile. Üheskoos.

Julgeolekumaks on julgeoleku jaoks ja tähtajaline. Laiapindsest julgeolekumaksust laekub prognoosi kohaselt riigieelarvesse 2025–2028 kokku 2,47 miljardit eurot, võrdluseks, et sõjaline kaitsekulu samal perioodil on 5,6 miljardit, millele lisanduvad täiendavalt sisejulgeoleku investeeringud. Pärast julgeolekumaksu otsust hoiab valitsus maksurahu. Kui kaitsevajaduste plaan on paigas nagu kokkuhoid eelarve kordategemisel, siis lõppeb igal kvartalil rahvas ja majanduses ebakindlust loonud arutelu, milline uus maks on tulemas, ummikust suhkruni. Tuleb hoopis teadmine, et igaüks saab oma ettepanekud esitada 2027. aasta riigikogu valimistel, mille järel teeb moodustatav valitsus järgmised otsused. Või kui on kohalikku elu puudutavad ideed, siis selleks on 2025. aasta oktoobris kohalikud valimised, kus oma mõtetele mandaati küsida.

Julgeolekumaks on tähtajaline 2028. aasta lõpuni. Riik, mis saab sel aastal tehtavate otsustega oma rahaasjad paika, teeb kolm aastat kärpeid ja muudab toimetamise ka sealt edasi hulga tõhusamaks, suudab tulevased kaitsehanked rahastada juba tavaraamide sees. Kõik, kes täna manavad julgeolekumaksu jätkamist, muudavad selle isetäituvaks ennustuseks, seega kutsun seda viga mitte tegema ning kokkulepet ühiskonnas austama – julgeolekumaks on julgeolekuks, tähtajaline ja kärpeid tuleb edasi teha, et riigi rahaasjad taas joonele saada.

Küllap saab siinkohal teravmeelne olla, püüdes torgata, et kindlus on kallis. On. Kuid ebakindlus on veelgi kulukam. Ebakindlusesse ei sünni ettevõtteid ega lapsi. Kas te rajaks kodu ebakindlale pinnasele? Küllap siiski mitte. Kallis on eesti keeles pealegi mitmetähenduslik sõna. Eks igaüks ise otsustab, kumba kallist ta kindluses näha tahab.

Kindluse loomine on ka riigi juhtimise valik ja stiil. Valitsemisvastutus on ametisolijate kanda. Riigikogus, valitsuses, mistahes rollis. Valitsuse ülesanne on hoida asjad korras täna ja luua kindlust homseks, opositsiooni vastutus on tehtavat kontrollida. Meie uks on avatud headele mõtetele ja nutikatele lahendustele, sõltumata esitajast. Eks algav hooaeg näitab, kas seda avatud ühendust kasutatakse teadaandmiseks lahendustest või eeskätt enda ees- ja perekonnanimest ning parteilisest kuuluvusest ajendatult. See eristab Eesti inimeste jaoks ka terad sõkaldest.

Tsiteerin Vabariigi Presidenti Alar Karist 14. septembrist 2024: «Selge on see, et lõputut debatti ja diskussiooni pidada ei saa. Tuletan meelde, et maksuteemast räägime varsti rohkem kui aasta. Rahvas ilmselt ootab tegusid. Tuleb midagi ära teha ja kui miski läheb natuke valesti, siis tuleb öelda, et see läks valesti ja püüame selle parandada. Aga selline pidev diskussioon ja arutelu mingi teemal, no näiteks maksude üle, kurnab inimesi veel rohkem.»

Olen Vabariigi Presidendi öelduga väga nõus. Arutelu on olnud pikk ja kõikehõlmav. Tänan kõiki, kes andsid sisendi, see debatt võimaldas läbi kaaluda kõik valikud. Avalikumalt, nüansirikkamalt, laiema kaasatusega kui seda mistahes muu vorm oleks lubanud. Tänan kõiki ettevõtjaid, eksperte, ajakirjanikke ning poliitikakujundajaid, kes aitasid selles selgust luua ja arutelu pidada. Me kõik olime selle festivali korraldajad. Selleks korraks saab maksufestival läbi.

Millegi lõpp aga on alati millegi muu algus. Avaliku võimu ja ettevõtluse, nagu ka Eesti inimeste huvides on, et järgmisena algab meil majanduskasvu festival.

Kirge ja potentsiaali selles teemas on. Materjali ja võimalusi ka. Piletid esiritta on kõigil olemas, loodan hoogsat osavõttu.

Mõni sõna selle algatuseks. Alustades kitsamalt, prioriteetsest kaitsevaldkonnast, mis kindlusele lisaks annab ka palju meie majandusse tagasi.

Kaitsevaldkonnast kasvab uus tööstusharu, milles riigi kaitsepotentsiaal kohtub majanduskasvu võimalustega, sest meil on kavas kaitsetööstuse fondi mahtu kahekordistada, ulatudes 100 miljoni euroni. Tänu sellele käivitub järgneval neljal aastal Eesti ajaloo suurim tööstuse kasvatamise potentsiaaliga plaan. Täiendavalt oleme Ukraina aitamiseks igal aastal lubanud kasutada 0,25 protsenti oma SKPst, see on ligikaudu 100 miljonit eurot. Nelja aasta peale on see nelisada miljonit eurot. See on võimalus meie kaitsetööstustel toota ja arendada seda, millega Ukraina peab kogu Euroopa, ka meie vabaduse eest sõda Venemaa vastu.

Kaitsevaldkonna kasvu laeks ja eesmärgiks pole vaid Eesti sõjalise abi hulk Ukrainale, see on hoopis stardipakk, et korrata edu, mis meil on IT-sektoris, avades potentsiaali nagu buumivas energeetikasektoris või materjalide väärindamises.

Laiematest vajadusest lähtuvalt muudame ka riigihangete seadust. Kaitsevaldkonnas rakendame lahingmoona ostmisel vastuostu printsiipe, et siia luua hooldus-, arendus- ja teeninduskeskusi ehk oskuslikku tööd nõudvaid ettevõtteid, keskusi. Kaitsevaldkond panustab lähiaastail investeeringutena taristusse ligi 500 miljoniga, seegi on Eestis tehtav töö meie ettevõtlusele.

Samme selleks, et kasv sünniks, tuleb laiemalt. Eelarvet puudutavalt eurorahade kiirem ja arukas kasutus, olgu see Rail Baltica tempokas taristuehitus, kuhu suuname nelja aastaga CO2 kvoodimüügituludest kaks kolmandiku ehk ligi 270 miljonit eurot. Ka hoonete renoveerimisse suuname 50 mijonit eurot CO2 kvoodimüügist. Kliimaministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarvest 70 protsenti suunatakse teede ehitusse, 17 protsenti Rail Baltica arendusse ning 5 protsenti IT valdkonda.

Suurinvesteeringute toomise plaani eesmärk on toetada Eesti oma ettevõtjate või siia tulla soovivate ettevõtjate samme suurte ja uute investeeringute tegemisel, mille tulemuseks on kasvav jõukus üle kogu maa. Perioodile 2025–2028 oleme eraldanud 160 miljonit eurot, mis võimaldab finantseerida ligikaudu kahte projekti aastas, ühtekokku kaheksat suurinvesteeringut. Energeetikavalikud lähtuvad sellest, mida rohkem puhast ja mida soodsamalt, seda kasulikum igale kodumajapidamisele ja ettevõttele. Seetõttu jätkab kliimaministeerium investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamiseks ja elektrivõrkude kliimakindluse suurendamiseks. Oskustööjõu toomise valikud ning võimed tausta tempokalt ja tõhusalt ettevõtluse partnerina kontrollida, seegi on osa võimetest, mida saame eelarvevalikutega luua.

Kasvupotentsiaali on energeetikast merenduseni. Riik ei juhi ettevõtteid ja äriotsuseid, isegi riigiettevõttes on selleks nominatsioonikomitee, kes nõukogu riigi esindajana nimetab, kuid äritegemist saame lihtsamaks ja asjaajamist kiiremaks teha kindlasti. Planeerimisest lubadeni – kõike saab ja tuleb kiiremini teha.

Eelarve puhul oleme oma ressursse hästi kasutanud, kui me selliseid eelistusi arvestame. Aga tulevik ei ole vaid kokkuhoid, ka kitsastes oludes saab endiselt olulisi otsuseid teha. Olgu selleks siis elektrivõrkude tugevdamiseks ning uute liitumisvõimsuste väljaehitamisse suunatud 74 miljonit eurot või 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduste jaoks. Või kunstnike poolt kaua oodatud kunstihoone renoveerimine Vabaduse väljakul (9,9 miljonit) või Rahvusraamatukogu renoveerimise lõpetamine (17,7 miljonit). Keskmine vanaduspension kasvab ka 2025. aastal, ulatudes 814 euroni ning tõusevad aastaid paigal seisnud sügava puudega laste ja sügava puudega tööealiste inimeste toetused. Jätkub eestikeelsele haridusele üleminek, mida rahastame 61,8 miljoni euroga.

Hea kuulaja!

Eraldi tahan tänada eelmisi valitsusi ja riigikogu, kelle pingutused asjade korda tegemisel ei ole asjatud ega tähelepanuta. Aitäh teile kõigile. Ainsana on mul on kahju, et 2017. aastal otsustati lõdvendada eelarvereegleid. Juba toona ütlesid valdkonna inimesed Eesti Pangast selle valiku kohta, et hetkeline kasu sellest on oluliselt väiksem kui tulevikus tekkiv kahju. Toonase valiku probleeme ja vilju me täna kärbime, aga me ei heitu ega peitu. Kokkuhoiumeetmete rakendamisega vähendasime 2025. aasta eelarve puudujääki prognoositud 4,4 protsendilt 3 protsendini SKP-st ja riigieelarve strateegia aruteludes leppisime kokku teekonna jõuda 1,4 protsendini SKP-st.

Soovin tänada ka rahandusministeeriumi, et avalikkuse soov saada täpne ja üksikasjalikum ülevaade eelarvest saab vastuse. Esimene samm sellel teel on ülevaated, kuidas valdkondades ja asutustes raha kasutakse. Osa informatsioonist on seletuskirjas, osa veebis eraldi töölauana. Seegi on oluline samm edasi. Küllap saame hulga head tagasisidet rahandusministeeriumile, kuidas järgmisel aastal veel paremini teha.

Lõpetuseks tänan ministreid, kellega koos panime kokku tõhusa eelarve. Koalitsioonis on kolm osapolt, kellel igaühel on oma nägemus, kuidas Eesti elu muutuks paremaks. Ühiselt koostatud 2025. aasta riigieelarve tulude maht on 17,7 miljardit eurot ja kulude maht 18,2 miljardit eurot. Sõjaline kaitsekulu saab olema 3,3 protsenti SKPst. Esialgse hinnangu kohaselt oleme NATO riikide pingereas esikolmikus – Poola järel, USA ees. Eelarve otsustega kindlustame inimeste ja riigi julgeoleku, investeerime majanduse tugevdamisse ja vähendame oluliselt riigi kulusid.

Austatud riigikogu, soovin teile jõudu tööle! Raskeid otsuseid on palju, aga need on parema tuleviku nimel. Palun toetada valitsuse esitatud 2025. aasta riigi eelarvet, millega muudetakse kindlus kasvuks!

Isamaa esimehe Urmas Reinsalu kõne riigieelarve üleandmisel

Laiem pilt meie majanduse konkurentsiväljavaadetele on tõsine. Meie SKP on reaalmahult viie aasta tagusel tasemel, hinnatõus on olnud nelja aastaga 40 protsenti.

Eestis on kümnendat kvartalit majanduslangus. Valitsuse läinud aasta prognoosid majanduse väljavaadete kohta ei ole osutunud pädevaks.

Selleks aastaks prognoosis valitsus majanduskasvu 2,7 protsenti. Tegelikult ennustatakse nüüd kukkumist 1 protsent.

Kahjuks tuleb tõdeda, et valitsusel puudub sisuline käsitlus, kuidas Eesti majanduslangusest viia tõusule.

Veelgi enam, valitsuse poliitika võimendab majanduslangust.

See on vale kurss.

Eesti Panga ja valitsuse enda ekspertiis on nüüd sunnitud tunnistama, et valitsuse maksutõusude kursil on meie inimeste toimetulekut ja majanduse väljavaateid halvendavad tagajärjed.

Esiteks kutsuvad maksutõusud esile täiendava inflatsiooni. Valitsus ise prognoosib hinnatõusu järgmisel aastal 5 protsenti ehk kaks korda suuremaks võrreldes kevadise ennustusega.

Teiseks langevad inimeste reaalsissetulekud. Hinnatõus koos maksutõusudega annab kombinatsiooni, et keskmist palka teeniv inimene kaotab Kallase-Michali poliitika tulemusel aastas ühe kuupalga.

Kolmandaks vähendavad maksutõusud majanduskasvu. Valitsus ise hindab, et selle mõju on 1,2 protsenti, Luminor hindab ka valitsuse prognoosi liialt optimistlikuks ja ennustab valitsuse hinnangust 1protsent madalamat kasvutaset.

Valitsus ise oma hinnangus tõdeb, et maksutõusude tõttu kaotavad järgmisel aastal töö tuhanded inimesed, seda kinnitas ka Eesti Pank.

Valitsuse narratiiv sellest, et rahanduslikult toimivat alternatiivi maksutõusudele ei ole, on vale.

Valitsus põhjendab vajadust maksutõusudeks ennekõike täiendava riigikaitse vajadusega.

Asetagem olukord perspektiivi: järgmisel aastal kasvavad maksud ja koormised Kallase-Michali konsolideeritud poliitika tulemusel miljardi, kuid võrreldes eelmises eelarvestrateegias planeeritud 2025. aasta kaitsekuluga, kasvab kaitsekulu NATO metoodika järgi vaid 25 miljonit eurot.

Kõigepealt täiendavatest kuludest moonahankeks.

Valitsus lubas ette näha 1,6 miljardit eurot täiendavat moonaostu raha vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele.

Võrdlusalus on eelmine, 2024-2027 riigieelarve strateegia. Kui liita kokku aastateks 2025-2028 eraldatud täiendavad vahendid moonasoetuseks, siis need on kokku 786,8 miljonit eurot. Sellest tuleb maha lahutada sõjalise kaitse vahendite sisse planeeritud Ukraina toetamise kulud arvestuses 330 miljonit eurot, mida eelmisel aastal riigi sõjalise kaitse programmi kuluna ei arvestatud (Ukraina toetamise vahendid on asjakohased, kuid allikas ei saaks olla sõjalise kaitse programm). Järgi jääb nende tehete järgi netovahendeid sõjalisele kaitsele täiendavalt 456 miljonit eurot.

Lisaks on riigikaitse NATO standardi järgi vahendeid võrreldes 2024-2027 strateegia aastatega aastateks 2025-2027 planeeritud nominaalsummas vähemasti 100 miljoni euro jagu vähem, kui võrrelda uut ja eelmist riigieelare strateegiat.

Vaadelgem konkreetselt järgmist aastat: eelmises eelarve strateegiaga nähti ette 1370 miljonit eurot NATO arvestuses kaitsekuluks 2025, uue eelarve eelnõuga aga 1395.

Netokasv 25 miljonit.

Kui lahutada aga 105 miljonit Ukraina toetamise vahendeid, siis järgmisel aastal Eesti kaitse sõjalised kulud NATO arvestuse järgi hoopis vähenevad võrreldes eelmises riigieelarve strateegias planeerituga ca 75 miljoni euro võrra.

Selline hookuspookus ei ole asjakohane. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktor on suvel kinnitanud, et 1,6 miljardi euro suurune moonahange on võimalik 2025-2028 täies mahus realiseerida.

Asjakohane on lähtuda Kaitseväe juhataja sõjalisest nõuandest ja paleerida vajalik moonahange täies mahus riigieelarve strateegiasse aastateks 2025-2028.

Praegu saab riigikaitse võrreldes varasema riigieelarve strateegiaga puhast sõjalise kaitse NATO arvestuses lisaraha mitte 1,6 miljardit, vaid suuruses ca 350 miljonit eurot.

Samasugune hookuspookus valitseb valitsemiskulude kokkuhoiu küsimuses.

Valitsus lubas 5 protsenti vähendada valitsemisalade tööjõu ja majandamiskulu järgmisel aastal.

Riigieelarve strateegia toob tegelikult ära osunduse valitsemisalade kärbetest: see on 0,15 protsenti SKP-st 2025 – ehk mitte reklaamitud 132 miljonit, vaid poole vähem.

Riigieelarve revisjoni tulemuseks järgmisel aastal hindab see tabel 0 protsenti kokkuhoidu ning 2026 aastal… 0,03 protsenti SKP-st.

Vaadelgem näidetena mõningaid konkreetseid ministeeriume.

Kliimaministeeriumi valitsemisala: tööjõukulud valitsemisalas hoopis kasvavad 5 protsenti, majandamiskulud kasvavad 31 protsenti (ministeeriumi enda majandamiskulud kasvavad… 279 protsenti).

Valitsus reklaamib, et kliimaministeerium hoiab järgmisel aastal kokku 10,01 miljonit eurot, kuid samal ajal suurendatakse kliimaministeeriumi eelarvet 12,3 miljoni euro võrra aastatevahelise ümbertõstena.

Regionaalministeerium: tegevuskulude kärbe paberil 10,8 miljonit, samal ajal eelarvet suurendav aastatevaheline ümbertõste 2025 aastasse 8,2 miljonit eurot ning lisatakse eelarvesse õigusaktidest tulenevate lisakulude haldamise kulu 1,8 miljonit.

Sama meetod ka rahandusministeeriumil. Ühe tabeli järgi rahandusministeeriumi tööjõukulud vähenevad 3 protsenti, majandamiskulud kasvavad 24 protsenti.

Teise tabeli järgi rahandusministeeriumi kärbe järgmisel aastal: 4,2 miljonit, samas jällegi aastatevahelise ümbertõstega suurendatakse ministeeriumi eelarvet aga 7,2 miljonit ning lisatakse juurde õigusaktide haldamise lisakulu 1,2 miljonit.

Siseministeerium: kärbe 4,2 miljonit. Aastatevaheline ümbertõste 5,3 miljonit.

Trikk on selles, et ümbertõsted ja lisanduvad ministeeriumite eelarvetulud haldamise korraldamiseks on suuremad kui kärbe.

Manööverdamisruumi valitsusel on: sel aastal jääb prognoositavalt eelarves kasutamata ca 2 miljardit eurot, läinud aastal oli summa 2,5 miljardit.

Sümboolselt valitsuse riigihalduse programmi maht kasvab järgmisel aastal 46 protsenti ehk 25,8 miljonilt 37,7 miljoni euroni.

Paradokse on teisigi: valitsus teatab, et sihtotstarbelist eelarvet vähendatakse kärpena järgmisel aastal 3 miljonit. Eelarve seletuskiri ütleb samas, et valitsuse kogu reserv kasvab 122 protsenti ehk 166 miljonile eurole.

Võtame kokku: valitsus eelistab panna koormuse inimeste ja ettevõtete õlgadele. Sisulist valitsemiskulude kärbet järgmise aasta eelarves ei ole.

Valitsuse käitumine nii riigikaitse kulude kui valitsemiskulude kokkuhoiu puhul ei ole aus. Nende sõnad ja teod ei lähe kokku.

See eelarve on valelik eelarve. Isamaa esitab tervikliku alternatiivse eelarve.

Maksutõusudele on alternatiiv.

Vähendage valitsemiskulusid, tagage maksurahu, kasutage täies mahus välisvahendeid. Ühiskond vajab optimistlikku vaadet.

Vale on ka teie valitsuse teade, et Eestis uusi makse ei tule. Välja kuulutatud maksud tõusevad ridamisi järgmistel aastatel, kuid avalikkuse tähelepanu mittepälvinult valmistate te ette juba uusi makse. Me oleme sellest teadlikud.

Tänane peaülesanne on aidata majandusel taastuda. Selleks vajame maksurahu, vähem bürokraatiat ja kahekõnet ettevõtjatega.

Meie teine ülesanne on teha sisuliselt ära otsused julgeolekuvallas. Aitab juba venitamisest.

Armas peaminister, julgustan teid eelarve menetlemise ajal valitsuse kurssi korrigeerima. Alustage valitsemiskuludest. Te olete valitsemiskulusid mikroskoopiliselt kärpinud, eelistades maksutõuse. Isamaa kingib selle eest teile ühe ilusa mikroskoobi.

See eelnõu ei ole kvaliteetne, ja see on tõsine probleem.

Sotside fraktsiooni esimehe Priit Lombi kõne

Head kolleegid! Kasutan võimalust ja markeerin ära mõned teemad, millega sotsiaaldemokraadid esitatud eelarve eelnõus rahul on. Oleme valitsuses pikema aja vältel rääkinud sellest, et riigil on majanduse elavdamise suunamises oma roll. See kajastub täna üle antud eelarves – enam kui 400 miljonit majanduse elavdamiseks kvoodimüügi tuludest, sealhulgas ehituse käigus, nii Eesti tee-ehitussektorile ja peale valmimist julgeoleku, aga ka reisimise ja kaubavahetuse osas oluline raudteeühendus Euroopaga; korterelamute soojustamine, mis on konservatiivse tiiva palju kirjutatud rohepöörde päris sisu ning märkimisväärse mõjuga otsus ja puudutab seoses kasvavate toetusmahtudega järjest suuremat hulka eestimaalasi, kelle elukeskkond saab paremate toetusmäärade abil kaasaegsemaks, kelle kulud hoonete ülalpidamisse vähenevad ja kelle eraomandi väärtus tõuseb; esiletõstmist vääriva rohetehnoloogiate toetamise meede merenduses, kus riik sarnaselt kultuurivaldkonna filmifondi põhimõttele hüvitab Eestis teostatud tööde eest tööde tellijale 10 protsenti kogumaksumusest, mis tähendab, et kui eelarves on 25 miljonit eurot, siis saame sellega võimendada ligi veerandi miljardiga Eesti majandust antud sektoris, mis omakorda kajastub maksulaekumistes ning tasuvates ja tarkades töökohtades.

Sotsiaaldemokraadid on taastuvenergia usku ja soovime, et iga inimese ettevõtteni jõudev energia oleks taskukohane ja toimekindel. Ka selles sektoris on arengud meile meelepärased – alates elektrivõrkude uuendamisest, uutest tuuleparkide elektriühendustest ning lisanduvatest välisühendustest –, mis olukorras, kus paljud meie naabrid on taastuvenergia kasutusse võtmisel kõvasti kiiremad, on ka võimalus vähendada elektrihindu ja olla abiks toimekindluse tagamisel.

Koalitsioonilepingu uuendamisel olid sotsiaaldemokraadid need, kes sidusid ettevõtlustoetused regionaalpoliitikaga. Lähiaastatel on riigieelarve panus 160 miljonit eurot sellesse, et töökohad tekiksid regioonidesse, et Eesti inimese sundvalik ei oleks tasuva töökoha otsingul jätta oma eluase mõnes Eesti väikelinnas ja kolida perega pealinna regiooni. Senise regionaalpoliitikaga mittetegelemise tulemus ongi ka mõne saadiku Riigikogu puldis marutamise põhjuseks, sest hommik algab ummikus istumisega. Aga päris probleem on see, et koos selle pere ära kolimisega sealtsamast väikelinnast pealinna regiooni tehti kohalik põhikool kuueklassiliseks, vähendati väikepoe lahtiolekuaegu ning kustutati pimeda aja eel tänavavalgustus ainsalt piirkonna kergliiklusteelt. Tasuv kodulähedane töökoht oleks selle saanud ära hoida ja tulevikus hoiabki. Arstiabi kättesaadavuse tagamiseks ja tervisekassa puudujäägi vähendamiseks võtame kasutusse enam kui 160 miljonit eurot reservidest. Ilma selle otsuseta tulnuks märkimisväärselt ravimahtusid vähendada, mis tähendanuks oluliselt pikemaid ravijärjekordi patsientidele ning ebavõrdsuse kasvu arstiabi saamisel. Laieneb visiiditasu soodustuse saajate ring ning langetame õendushoolduse tasu enam kui kolmandiku võrra, mis vähendab Eesti inimeste tasu haigla voodikoha eest, kui näiteks operatsioonist taastutakse. See on eriti oluline eakatele ning väiksema sissetulekuga inimeste jaoks.

Ei saa mööda maksuküsimusest. Sotsiaaldemokraadid sooviksid väga, et Eesti riik saaks jätkata sama maksubaasiga, et me ei peaks keerulisel ajal arutama maksude tõstmist. Siin saalis kindlasti ei ole kõik sama meelt. Aga sotsiaaldemokraadid tahavad, et Eesti inimene saaks kiiremini arsti vastuvõtule; et kooliharidus ei oleks rikaste luksus; et oma julgeolekusse oleksime võimelised ka ise panustama; et üksi elav pensionär ei peaks virelema vaesuses; et riik oleks säilenõtke ja suudaks ühtaegu nii keerulistes majandusolukordades, tervise- või julgeolekukriisi tingimustes ja võimalike teiste kriiside korral meie elanikke, ettevõtjaid ja ühiskonda laiemalt toetada. Kui selles olukorras on meil võimalus kompromissina osa maksukoormusest lükata keskmise Eesti pere pealt kasumit teenivate ettevõtjate õlgadele, siis me teeksime seda uuesti. Ma tean, et valija ei ütle tavaliselt aitäh asjade eest, mille poliitik parlamendis või valitsuses ära hoidis. Aga sotsiaaldemokraadina rõõmustan, et riigieelarve eelnõu ega ka riigieelarve strateegia ei külmuta ega vähenda pensioneid, ei tõsta käibemaksumäära maailma absoluutsesse tippu. Rõõmustan, et laualt kukkusid maha nii ettevõtjate palgafondi kui ka bilansimaks. Teeb heameelt, et kärpekäärid ei puuduta sõjalise kaitse kõrval sisejulgeolekut, õpetajaid ega tervishoidu. Kõik oleks võinud minna teisiti, ja kui poliitika ei oleks kompromisside kunst, siis ka oleks läinud teisiti.

Ja lõpetuseks ka üks kärpeettepanek. Käib sügisistungjärgu 3. töönädal. Meie saali uksepoolne konservatiivne rida on kolmandat neljapäeva järjest praktiliselt tühi. Esimesel neljapäeval teadsid nende saadikud, et neil on Riigikogu istungi ajal teine üritus, ja palusid enda ettekantavad eelnõud päevakorrast välja võtta. Eelmisel neljapäeval ei ilmunud sinna piirkonda taas ühtki saadikut – ei kohaloleku registreerimisel ega ka ühelgi hääletusel. Täna oli nädalakavasse planeeritud peale riigieelarve punkti ka ühe EKRE fraktsiooni esitatud eelnõu menetlemine, mille te fraktsiooni esimees taas saadikute puudumise tõttu välja palus võtta. On küll kohti, kus kärpida. Märkimisväärne hulk saadikuid sealtsamast konservatiivsest tiivast käib tööl osaajaga, kuid saavad töötasu kõigi päevade eest. Jah, infotunni kaks tundi peetakse kenasti vastu, sest seda kantakse kõigile vaatajatele teles üle, aga kolmandat neljapäeva pole neist taas rõhuvat enamust ei lossis ega saalis ning kõik menetlusse antud eelnõud rulluvad nende enda tööluusi tõttu tulevikku. Mulle tundub, et siit oleks kärpida palju rohkem kui 10 protsenti kolme aasta jooksul, nagu riigieelarve võtab enamikelt valdkondadelt, kui inimesed ka kärpetingimustes senise töökoormuse ja ülesannetega, võib-olla aga hoopis kasvava töökoormusega edasi pingutavad. Minu pakutud kärbet siin saalis kahjuks ei tehta ja see jääb paari aasta pärast juba valijate võimaluseks. Me jätkame edasi töötamist ka keerulistes olukordades, ikka Eesti inimeste heaks, et meie toimetulek tõuseks ja julgeolek oleks tagatud nii rasketel kui parematel aegadel. Aitäh!

Konservatiivse Ravhaerakonna esimehe Martin Helme kõne

Eelarve üleandmise juurde käivad sõnad ja teod lahknevad sama radikaalselt Kristen Michalil, kui lahknesid Kaja Kallasel. Meil on tõepoolest jätkuvalitsus. Ja kõik see ilus jutt, mis siin oli, võttis silmanurga peaaegu et niiskeks. Kui ilus eelarve, kui hästi meid valitsetakse! Siis vaatad aknast välja ja ütled, et seal pole mitte mingit pistmist sellega, mis päris maailmas toimub.

See eelarve on ju maksuralli eelarve. Ei, maksufestival ei lõpe ära. See jutt, mida meile sinna juurde räägitakse, on uinutav vale. Tulevad uued maksud järgmisel aastal, tulevad uued maksutõusud järgmisel aastal, tuleb inimeste edasine vaesumine, tuleb majanduse edasine vindumine, ettevõtete uste sulgemine, Eestist ära kolimine.

Reformierakond on kolm aastat, kauem veel, viis aastat rääkinud, kui kohutav see on, et laenatakse, valitsused laenavad. Aga see eelarve on ka järjekordne laenamise eelarve. Nii nagu Kaja Kallas laenas igal oma valitsemisaastal umbes poolteist miljardit eurot, et oma kulusid katta, oma poliitilisi valikuid rahastada, nii ka 25. aastal Reformierakonna juhitud valitsus laenab natuke vähem, 1,4 miljardit eurot. Laenab! Laenas ennem, eelnevatel aastatel, laenab järgnevatel aastatel.

Ja laenamine ei lõpe, ei lõpe enne järgmisi valimisi üldse ära. Kui me vaatame prognoose aastasse 2028, siis igal aastal tuleb laenata ikka samas suurusjärgus, umbes poolteist miljardit, aga 26. aastal isegi kaks miljardit. Jääb täiesti arusaamatuks, mille üle nuriseb tänane valitsus või valitsusjuht, et teised laenasid. Ise laenavad veel rohkem!

Ja veel naljakam on kuulata juttu sellest, kuidas keegi paha inimene kulutas ennem reservid ära ja sellepärast peab tänane valitsus laenama. Halloo! Töötukassa reservid järgmisel aastal võetakse kasutusse 170 miljoni ulatuses. Teie võtategi need reservid kasutusele! Teie sööte reserve ära, mitte keegi teine. Aga vaat, kus saab pea õlal niutsuda, et keegi teine on reservide kallal käinud.

Ja pärast kõiki neid maksutõuse ja pärast kõiki neid kärpeid on riigieelarve meil jätkuvalt miinuses poolteist kuni kaks miljardit igal aastal. Ei, see ei ole rahanduse kordategemine ja Eesti rahanduse ja riigieelarve kindlale pinnale saamine. Ei ole! Lihtsalt ei vasta tõele. Arvud ei kattu sellega, millist juttu meile siin räägitakse.

Seda kõike müüakse meile sellest ... Seda on vaja teha sellepärast, et meil on riigikaitse. Tänane valitsus paneb riigikaitsesse hirmus palju raha. Aga alustame natuke kaugemalt jälle. Miks on täna vaja panna palju riigikaitsesse raha? Sest Reformierakonna juhtimisel rohkem kui 10 aastat, enam-vähem 15 aastat on riigikaitset õõnestatud, alarahastatud, naeruvääristatud inimesi, kes tahtsid riigikaitset tugevdada. Nüüd te siis avastate, et on vaja keskmaa õhutõrjet. Kui 2020. aastal rääkis EKRE sellest, siis lükati tanki kõrgemad sõjaväelased, kes ütlesid, õhutõrjet ei ole vaja, see on ressursside raiskamine. Jürgen Ligi käis siin, tänane rahandusminister, kui oli Ukraina sõda alanud, tuli siiasamma pulti ja räuskas, kuidas õhutõrjet ei ole vaja.

Omaenda õõnestustöö ja alarahastamise tõttu on nüüd siis vaja kiirkorras teha kulutusi ja samade asjade ostmiseks, mida me oleksime saanud 15 aasta jooksul järk-järgult mõistlikult osta. Täna on vaja kulutada vähemalt kolm korda suurem summa, sest kõik tahavad kiirkorras uusi relvi ja laskemoona. Rääkimata sellest, et jutt oma kaitsetööstuse ehitamisest ajab igal terve mõistusega inimesel hirmujudinad peale, sest me kõik teame, kui Reformierakond maksumaksja rahaga mingit tööstust arendab, siis see on ahjualuste business.

Oma maksutõusude, rumala energiapoliitikaga ja vastutustundetu laenamise ja reservide kasutusele võtmisega olete te saavutanud selle, et kümnendat kvartalit järjest Eesti majandus langeb. Ja koos majanduslangusega loomulikult väheneb SKP. Ja koos SKP vähenemisega loomulikult kukuvad ka maksulaekumised. Te olete viinud Eesti majanduse samasse punti, kus on Sudaan, Haiti, Argentiina majanduskasvu ja majandusstruktuuriga. See on siis see erakond, kes meil kunagi rääkis viie rikkama hulka saamisest ja kes tuli valitsusse eelarvet ja majandust korda tegema ja kasvatama.

Ja see jätkub, sest põhiprobleemi te ei lahenda. Põhipõhjus, miks Eesti majandus põhja läheb, on kaks asja. Esimene: arusaamatult ettevõtjate ja inimeste vaenulik maksupoliitika, mis ei võimaldagi meil tegelikult jõukust kasvatada. Ja teiseks, inimvihkajalik ja röövellik energiapoliitika, mis ajab täielikku pankrotti ja eeltööstuslikku jõukuse tasemesse kõik riigid, kes üritavad seda rohepööret ellu viia. Siin vajutate pedaali põhja.

Te räägite midagi kärbetest. Täiesti valedest kohtadest kärbite. Kärbite küll huvihariduselt, küll mujalt hariduselt, kärbite kultuurilt. No hea küll, oma valijatelt võite kärpida, kui tahate! Kärbite tööinimestelt maksudega, kärbiti muide pensionide pealt. Ärge tulge valetame, et pensionide kallale ei mindud. Mindi küll! Tulumaksutõus on pensionide kallale minek, tulumaksuerandi ärakaotamine on pensionide kallale minek.

Aga kust te ei kärbi? Ei kärbi Rail Balticult, kus on puudu 2,7 miljardit kõige tagasihoidlikumatel hinnangutel. Ja see ei ole euroraha! Ärge tulge rääkima, et see on euroraha, see on meie enda raha. Ärge rääkige, et see on CO2 raha! CO2 raha on ka päris raha, mis võiks kuluda kuhugi mujale, kuhugi asjalikumalt. Selle raha arvelt, mis sinna uputatakse, tuleb ju mujalt kärpida või tuleb makse tõsta. Te kärbite oma maksuküürureformiga ja te jätate kärpimata rohepöörde eesmärkide arvelt, kus me ehitame endale välja kümneid miljardeid nõudvat tuule- ja päikeseparkide süsteemi ja miljardeid ja miljardeid nõudvat energiataristu ümberehitamist ehk võrkude ümbertegemist. Sealt ei kärbi, see raha peab minema. Ja loomulikult ei kärbi te ideoloogilistelt MTÜ-delt, mis võtavad meilt ära umbes 300 miljonit eurot aastas.

Loomulikult, Eestis me teid ei ehita, Eestis me sadamaid ei ehita, Eestis me koole ei ehita, aga 250 miljoni eest Ukrainas saame seda teha. See on Eesti inimeste arvelt elamine. Seda eelnõu mina küll ei näe, kust otsast ta hea oleks, mida ta head Eestile teeks. See ei kõlba kuhugi.

Eesti 200 fraktsiooni esimehe Toomas Uibo kõne

Peatun kolmel teemal, milleks on majandus, kärped ja julgeolek.

Eesti majandus on seisnud pikalt paigal, kuid trend on pöördumas ja kõver on võtnud suuna x-teljel ülespoole. Oleme tunnistanud, et Eesti majanduses on struktuursed probleemid ja seetõttu on majanduse tärkamine võtnud palju pikema aja kui varasemate kriiside korral. Meie senised konkurentsieelised ei maksa enam nii palju kui varasemalt. Odav tööjõud, soodne toore, tasuv transiitkaubandus suure naabriga – see kõik on paraku eilne päev. Aga me tahame elada paremini, me tahame teenida kõrgemat palka ja on selge, et nimetatud eelistega me enam seda teha ei saa. See annab valusalt tunda, kuid teisalt on see muutus ka möödapääsmatu.

Eesti tee ei saa olla Põhjamaade Vietnam, kus tehakse madala lisandväärtusega odavat tööd. Meie inimeste sissetulekud peavad suurenema, ja suureneda saavad nad juhul, kui me teeme järjest targemat ja kõrgema lisandväärtusega tööd. Seetõttu on möödapääsmatu, et meie majandus lähima kümnendi jooksul ümber orienteerub. Riik peab toetama selleks sobilikku ettevõtluskeskkonda, andes ettevõtetele järgnevateks aastateks kindlustunde, ning eemaldama ettevõtjate teelt võimalikult palju sinna kuhjunud takistusi. Viimase kümnendi jooksul kasvatatud hiigelbürokraatia vastane võitlus peab jätkuma. See on vaid üks põhjus, miks minu erakond poliitikasse üldse tuli.

Eesti 200 selge eesmärk valitsuses on majanduse konkurentsivõime tõstmine ja seetõttu oleme viimased kuus kuud ühe eesmärgina püüdnud valitsuses läbi suruda suurinvesteeringute toetusmeedet. Kui eelmises valitsuses ei võetud meid kuulda, siis on nüüd heameel tõdeda, et poliitiline tahe on viimaks olemas ja majandusminister on selle meetme ka avalikult välja käinud. Suurinvesteeringute toetus perioodile 2025–2028 mahus 160 miljonit eurot on tõesti märgiline ja oluline samm Eesti majanduse konkurentsivõime kasvatamisel.

Järgmisena tuleb lühendada ja lihtsustada viimasel kümnendil tihti läbimatult paksuks kasvatatud planeeringute protsessi, mis nörritab täna igat ettevõtjat ja võimalikku investeeringut. Ootame siin kliimaministrilt otsustavaid seadusemuudatusi selles vallas.

Justiitsministri eestvedamisel lühendame riigi kohustust vastata kodanikele ja ettevõtetele 30 päeva asemel 15 päeva jooksul. Ja ka see on leevendus ettevõtlusele. Ettevõtete halduskoormuse vähendamine peab olema absoluutne prioriteet igas eelnõus, mida me siin saalis menetleme.

Majanduse konkurentsivõime alustala on korras riigirahandus, mitte pidev võlgu elamine. Laenu, tõepoolest, riik võtab, aga küsimus on, milleks riik laenu võtab. Kes tahaks teha äri riigiga, kes on sunnitud aastast aastasse endale palgamakseteks laenu võtma, sest eelnevad valitsused on andnud katteta lubadusi ja need seadustesse kirjutanud? Seda riski investor võtta ei soovi. Kärped saavad olema loomulikult valusad, maksutõusud paraku ka, aga see on kiireim tee murda riik kraavist välja tagasi kiirteele, taastamaks Eesti riigi usaldusväärsus.

Mis puudutab sotsiaalvaldkonda, siis Eesti 200 usub, et riik peab toetama neid, kes seda tõepoolest vajavad. Oleme otsustanud, et aastal 2028 läheme üle vajaduspõhistele toetustele, sest Eesti riigil puudub võimekus külvata toetusi helikopterilt. Abi ei vaja need, kes vaevu märkavad oma kontole laekunud toetussummat. Riik peab muutuma oluliselt tõhusamaks ja personaalsemaks, ka see on möödapääsmatu.

Eesti 200 poolt algatatud nulleelarve protsessi esimene etapp annab järgnevatel aastatel igal aastal kuni 75 miljonit eurot kulude kokkuhoidu kõigest kolme ministeeriumi peale ja see on alles algus. Samuti oleme veendunud, et Eesti peab liikuma möödapääsmatult edasi personaalse riigi suunas. See tähendab, et ka digiriik peab toimima efektiivselt, kasutades nulleelarvet vahendina, mis aitab Eestil liikuda digitaalse tuleviku suunas, tagades tõhusad, avalikud personaalsed teenused ja optimaalsed kulutused. Järgneva kolme-nelja aasta jooksul tuleb teha põhjalik inventuur ka kõikides teistes ministeeriumides.

Investeeringud riigikaitsesse tekitavad agressiivse Venemaa tõttu kindlust. Kindlus tekitab omakorda turvatunnet ja seeläbi ka majanduskasvu. Eesti kaitsetööstuse fondi maht on 100 miljonit eurot. See on samas ka selge investeering meie enda majandusse, meie enda kaitsetööstuse arengusse. Laiapindne julgeolekumaks on meile kõigile teatavaks koormaks, aga see on tegelikult väike hind selle eest, et ära hoida sõda Eesti pinnal. Nagu öeldakse, kui me soovime rahu, siis peame valmistuma sõjaks.

Tänan maksumaksjaid ja ettevõtjaid oma panuse eest. Ajad on tõesti keerulised ja keerulistel aegadel lihtsaid otsuseid pole. Ma loodan, et me saame nüüd keskenduda oma riigi majanduse elavdamisele, alanud maksurahu andku sellele jõudu ja hoogu. Aitäh!

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku kõne

Oleme viimastel aastatel saanud räsida mitmest kriisist läbi tulles. Need on jätnud jälje meile kõigile – lastele, nende vanematele, ettevõtjatele, majandusele, riigi rahandusele. See on andnud hoobi meie kindlustundele. Nii on olnud varem ka. Kuid kokku hoides ja koos oleme alati suutnud hoida oma riiki, inimesi ja oma vabadust. Olgu selleks aasta 1918, kui Eestist sai iseseisev riik, 1991. aasta, kui oma iseseisvuse taastasime, või 2004, kui liitusime NATO ja Euroopa Liiduga, et saada suurem kindlus tuleviku ees. Ja nii on see ka nüüd, sest me tegelikult soovime ju kõik sama: kindlat riiki, kus peredel on turvaline, sünnib lapsi, majandus ja inimeste jõukus kasvavad.

Venemaa alustatud sõda lääne väärtusruumi vastu Ukrainas kestab, julgeolek on ja jääb mõjutama riigieelarve valikuid. Me peame tegema kõik, mis vajalik, et Eesti julgeolek ja inimeste turvalisus oleks tagatud. Me ju oleme selles ühte meelt, me ei vaidle selle üle. Järgmistel aastatel kaitsekulutused tõusevad. Nelja aasta jooksul tõusevad need 6,35 miljardit eurot. Ainuüksi vajaliku laskemoona soetamiseks olema aastani 2031 planeerinud 1,6 miljardit eurot. Kuid sõjaline kaitse on edukas vaid juhul, kui selle kõrval on tugev ja toimiv tsiviilühiskond, elanikud ja asutused on kriisiks valmis. Selle saavutamiseks suuname järgmisel neljal aastal laia riigikaitsesse investeeringuteks täiendavalt 219 miljonit eurot.

Venemaa agressioon vaba Ukraina vastu ei ole üksnes julgeoleku küsimus. See on raputanud tugevalt ka meie piirkonna majandust ja meie konkurentsivõimet, külvanud ebakindlust, mille tagajärjel on Eesti majandus kaotanud miljardeid. Ka selles me oleme ju sama meelt. Ja sama meelt oleme me selleski, et Eesti konkurentsivõime peab olema järgmiste aastate fookus. Majanduskasv loob kindlust ja tagab paremad sissetulekud inimestele, parema hakkama saamise.

Eesti Panga majandusprognoosi kohaselt on majandus taastuma hakanud, kuid see toimub aeglaselt. Järgmistel aastatel prognoositakse 2-protsendilist majanduskasvu, ülejärgmisel aastal 3-protsendilist majanduskasvu. Majanduse elavdamiseks suunab riik investeeringuteks järgmisel neljal aastal olulisi vahendeid: 402,6 miljonit eurot CO2 kvoodimüügi tuludest annab meile võimaluse investeerida Rail Balticu ehitusse, kortermajade renoveerimisse, teedeehitusse, aga ka rohetehnoloogia toetamiseks merenduses; 160 miljoni euroga toetame suuremahulisi ekspordile suunatud investeeringuid, et luua Eestisse kõrgtehnoloogilist tootmist, suurendada eksporti ja luua heapalgalisi töökohti.

Korras riigirahandus loob pikaajalisele majanduskasvule paremad eeldused. Ma usun, et ka selles oleme me vähemalt enamusega siit saalist samal meelel. Püsivast suurest eelarvepuudujäägist välja tulla on keeruline, kuid oluline. Valitsus, mis ei pea korrast ära rahanduse pärast tegelema tulekahju kustutamisega, saab rohkem tähelepanu pöörata pikaajalistele plaanidele, reformidele, mis aitaksid tagada jätkusuutlikku heaolu kasvu. Korras riigirahandus ja etteaimatav maksukeskkond on positiivne signaal nii meie inimestele kui ka ettevõtjatele. Kui me praegu ei koosta veenvat pikaajalist plaani riigirahanduse kordategemiseks, peaksime seda tegema tulevikus. Pääsu ei ole. Edasilükkamine tähendaks vaid suuremat ebastabiilsust ja majanduskasvu pidurit.

Küll aga meil on eriarvamus, kuidas tulla välja kasvanud eelarvepuudujäägist.

On neid, kes arvavad, et ainuõige lahendus on riigi laenukoormuse kasvatamine, riigieelarve defitsiidi suurendamine. Tegelikult see ei ole hea valik. Ainuüksi juba Eesti riigi kriisikindluse huvides on oluline, et riigi laen ei kasvaks, nagu on välja toonud ka Eesti Panga president Madis Müller. On ka neid, kes peavad õigeks teeks maksukoormuse hüppelist tõusu, et oleks rohkem, mida laiali jagada. Erinevatel maailmavaadetel ongi erinevad lähenemised.

Praegune koalitsioon on valinud tasakaalukama tee. Me tõesti palume ajutiselt igaltühelt suuremat panust julgeolekusse, kuid samal ajal tõmbame riigi kulutused koomale. Riik hoiab järgmisel neljal aastal kokku circa 1,4 miljardit eurot. Kõik ministeeriumid ja nende valitsemisalad hoiavad järgmisel kolmel aastal kulusid kokku 10 protsenti. Kulude kokkuhoid hõlmab lisaks ametiasutustele ka sihtasutusi ja riigiettevõtteid.

Kuid me oleme kokku leppinud selles, et nende inimeste arvel, kes on sotsiaalselt kõige haavatavamad, me kokku ei hoia. See tähendab, et pensionid jätkavad kasvamist ka järgmistel aastatel. Tõusevad sügava ja raske puudega laste ja täiskasvanute toetused. Kasv puudutab ka peresid – neid, kes planeerivad laste saamist –, sest me kaotame vanemahüvitiselt ära piirangu, mis puudutab tööl käimist. Jah, vanemahüvitise ülempiir küll tuleb allapoole, kolmelt keskmiselt palgalt kahele keskmisele palgale. Kuid vanemad, kes soovivad vanemahüvitise saamise ajal tööl käia, saavad seda teha piiramatult, ilma et peaks kartma, et nende vanemahüvitist vähendatakse. Ei vähendata.

Armsad kolleegid! Järgmise aasta riigieelarve aitab luua kindlust, et Eesti ja Eesti inimesed oleks kindlalt kaitstud ja majandus saaks kasvule pöörata. Ma soovin meile sisukat debatti järgmise aasta eelarvevalikute üle. Aitäh!

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi kõne

Vaatan, et peaminister on väga mureliku näoga, ja tegelikult ta peakski olema, arvestades praegust valitsuse käike ja seda eelarvet, mis on inimesi karistavad, vaesust külvavad ja loomulikult keskklassi hävitavad. Ja ma imestan ja ei jõua ära imestada, et keskklassi hävitamine Eesti riigis kestab juba päris pikka aega ja algas see 2004. aastast, kus tegelikult alustati tulumaksu alandamist – tol ajal olid ka respublikaanid võimu juures koos Reformierakonnaga –, 26 protsendist hakati järjepidevalt seda alandama ja loomulikult sellega hakati õhemaks tegema kogu meie Eesti riiki. Ja see muster kordub nüüd koos sotsiaaldemokraatidega.

Vaadates sotsiaaldemokraatide väljaütlemist ja ka tänast esinemist, siis tegelikult on kahju nendest. Kahju on sellest, et vaatamata sellele, et siin räägitakse suure suuga, kuidas küll kõiki asju teeks, aga ei saa, sellepärast et praegu on koalitsioon selline, nagu ta on, ja järgitakse täpselt Reformierakonna poliitikat. Selles eelarves ei ole mitte ühtegi asja, mis tuleks tegelikult sotsiaaldemokraatide poolt. Siin ei ole saladus, et osad sellised sotsiaalsed aspektid ja ka rahanduse aspektid, mis puudutab eriti makse, kuidas maksud võiks jaguneda, jaotuda, siis nad on sarnased Keskerakonnaga. Näiteks pangamaks võiks olla selles eelarves, mida ka sotsiaaldemokraadid toetavad, aga on järjepidevalt öelnud seda, et me teeks ära küll, aga praegune valitsus, kus on Reformierakond ja Eesti 200, no ei ole võimalik teha. Siis, astmeline tulumaks, mis kindlasti oleks solidaarne maks ja ka sotsiaaldemokraadid on ju sellega päri ja see on nende programmis sees – täpselt samamoodi, null on sellest. Selle asemel tõstetakse järjepidevalt tarbimismakse ja loomulikult, kui me tõstame tarbimismakse, siis see eelkõige mõjutab inimesi, kes elavad absoluutses või suhtelises vaesuses, ja kahjuks on neid Eesti riigis väga palju, lausa 350 000. Nii et kahju sotsiaaldemokraatidest. Kahju, et te tõesti ei suuda selga sirgu ajada ja ajada oma poliitikat, aga järgite Reformierakonna poliitikat. Ja loomulikult petate sellega oma valijaid.

Nüüd, kui me räägime, et see eelarve karistab inimesi – no loomulikult karistab, miks te ei karista. Kui me vaatame numbritele peale, siis trahvid ja karistused tõusevad eelarves 76,4 protsenti. Me ju karistame neid inimesi. On see siis liiklustrahv, mõned muud trahvid. See on karistus. Elektriaktsiis. Me võtame inimestelt rohkem 53 protsenti. Maamaksu korjame 38 protsenti. Hasartmängumaks 1 protsent, no mis see tähendab – see tähendab seda, et tegelikult juba valitsus näeb ette, et ega inimestel selle loto ostmiseks raha väga ei jagu, ta ei ole väga optimistlik selles osas. Sotsiaaltoetus või vabandust, sotsiaalmaks peaks tõusma 3 protsenti, see tähendab 3 protsenti eelarvest, mis puudutab sotsiaalmaksu, see on 140 miljonit. Mis see eeldab? See eeldab seda, et valitsus näeb ette, et meil tõusevad tööjõukulud või järsku tekib tunduvalt rohkem tööturule töötajad. No see on ju tegelikult inimeste petmine. Mina arvan, et sotsiaalmaksutõusu kindlasti ei tule, sellepärast et vaadates majanduse käiku, siis kindlasti ei tule siin palgatõuse ega ka lisatöökohti.

Kui me vaatame üleüldist julgeolekumaksu, mis on praegu välja käidud, ja ta koosneb mitmest komponendist, siis vaba Vabariigi Valitsus on selgelt välja öelnud, et see peaks kehtima kuni 2028 kaasa arvatud ja et see on ajutine. Siinkohal tuletaks meelde Ansipi-aegset valitsust 2009, kus tegelikult tõsteti käibemaksu 18 protsendilt 20 protsendi peale ja täpselt samamoodi öeldi, et see on ju ajutine. Ajutine kestis 14 aastat ja 18 protsendi peale tagasi ei jõudnud, vaid vastupidi, tõsteti juurde. Selles mõttes oli Ansipil õigus: 14 aastat on ka ajutine. Aga ta vist ei sõnanud või tegelikult sõnas, aga juba ei mäleta, et kas see tõuseb või langeb peale 14 aastat. Ja minu arust selle praeguse julgeolekumaksuga tegelikult läheb samamoodi.

Ja siin tuletaks selle ajutiste asjadega meelde või lubadustega Reformierakonna poliitikute poolt, võtame kas või aluseks 2023 valimiseelse aja, kus tegelikult tolleaegne peaminister ütles, et lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Praegune peaminister ei julgenud öelda, et lugege mu huultelt, et see julgeolekumaks on ajutine maks kuni 2028, selles mõttes teda süüdistada hiljem, 2028. aasta lõpus ju selle eest ei saa. Aga kindlasti me saame öelda pärast, kas see vastas tõele, see ajutine jutt, või see oli sama tõene kui 2009 Andrus Ansipi poolt käiku lastud otsused ja väljaütlemised.

Kui me vaatame sotsiaalset aspekti ja kogu seda kärbet, siis tegelikult, mis meid ees ootab, meid ees ootab loomulikult maksutõusud, mis mõjutavad meie inimesi ja nende inimeste toimetulekut ja loomulikult ettevõtluskeskkonda. Me räägime erinevatest aktsiisidest, me räägime tulumaksu tõusust, me räägime ajakirjanduse käibemaksu tõusust 5-lt 9 protsendi peale. Me räägime majutusasutuste, ettevõtete käibemaksu tõusust 9-st 13 peale. Ja loomulikult, kui siin on räägitud juba julgeolekumaksust kontekstis aasta 2028 kaasa arvatud, ega me ei saa ka puutumata jätta ka aastat 2026, kus üllatus-üllatus, võib-olla see praegu tuleb suur üllatus kõikidele emadele, kes on tublid koduemad, kes on otsustanud olla toeks oma perele, kasvatada lapsi, samal ajal kui üks lapsevanematest – on ta siis mees või naine – käib samal ajal tööl, siis kõikidel nendel emadel, keda praegu statistika alusel on 1051 inimest, siis nemad alates 2026. aastast, olles kodus, kasvatades lapsi, jäävad lihtsalt ravikindlustusest ilma. Ja see on see koht, kus öeldakse, et teate, meil on probleeme sellega, et on sündimus väike ja me peaksime toetama ja peremudelid ja kõik ja nii edasi, teisest küljest me ütleme, et 2026. aastast Reformierakond, sotsid ka vangutavad seal, mis teha, et selline otsus tehti Reformierakonna poolt, nemad pidid ka seda ju nii-öelda järgima, et võtame ära selle kindlustuse. Et mis siis on, et mis nad siis, need emad, peavad tegema? Andke andeks. Loomulikult, mul on hea meel, et me alustasime täna seda debatti. Ma arvan, et need debatid tulevad väga sisukad ja me menetleme seda eelarvet mitu head kuud, nii et luban, et siin läheb tuliseks. Jõudu!