Kristina Kallas: riigieelarve üks prioriteete on eestikeelsele haridusele ülemineku reform

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (Eesti 200). Foto: Mihkel Maripuu

Valitsuses heakskiidu saanud ja riigikogusse saadetava 2025. aasta riigieelarve eelnõu kohaselt jätkub eestikeelsele haridusele ülemineku reform planeeritud mahus, õpetajate palka ei kärbita ning kõrghariduse rahastamise kasv jätkub.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ütles, et eelarves jäävad kehtima riigi senised prioriteedid. «Kavandatud reformid viiakse ellu täismahus, kuigi ministeeriumi valitsemisalas tuleb tegevuskulusid ja toetusi vähendada järgmise nelja aasta jooksul kuni 78 miljonit eurot. Me ei kärbi eestikeelsele õppele ülemineku põhitegevusi ega kutsehariduse valdkonda,» sõnas minister ning lisas, et uuel aastal kasvab kõrghariduse tegevustoetus 13 protsenti ning teaduse põhiinstrumentide rahastamine ja õpetajate palk jäävad samale tasemele tänavuse aastaga.

Haridusliku lõimumise tegevusele ja eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskava elluviimiseks on 2025. aastal ette nähtud 61,8 miljonit eurot, millest välisvahendid moodustavad 5,1 miljonit eurot. Samuti jätkub üleminekut toetav koolitusprogramm, täiendava töötasu maksmine Ida-Virumaal eesti keeles õpetavatele õpetajatele, õpilasepõhised keeleõppe toetused ning asendus- ja abiõpetajate pakkumine. Välisvahenditest korraldatakse keeleõpet toetavaid metoodikakoolitusi, arendatakse keeletehnoloogilisi vahendeid eesti keele kui teise keele õpetamise ja õppimise toetamiseks, hangitakse õppevara.