Eesti kaitse-eelarvest kulub lähiaastatel kuni veerand laskemoonale

Lähiaastatel kulub laskemoona ostmiseks kuni veerand kaitse-eelarvest. Pildil 155-millimeetrise kaliibriga mürsud. Foto: Alex Brandon / AP / Scanpix

Valitsuse kolmapäeval kinnitatud riigieelarve strateegia lisab 1,6 miljardit eurot pikamaa laskemoona soetuseks 2031. aastani. Lähiaastail investeerib Eesti laskemoona kuni veerand kaitse-eelarvest.

Eesti investeerib aastail 2025-2028 sõjalisse riigikaitsesse igal aastal vähemalt 3,3 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. NATO liitlaste võrdluses on Eesti praegu teisel kohal Poola järel ja Ameerika Ühendriikide ees. Aastail 2025-2028 on kaitse-eelarve kogumaht 5,6 miljardit eurot, millele valitsus lisas eelarvestrateegia läbirääkimistel veel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.

Kaitseminister Hanno Pevkuri sõnul on täienevad moonavarud vajalikud muuhulgas selleks, et vastast tema enda territooriumil mõjutada. «Juba varasemalt plaanides olnud moona osas on juba lepinguid 1,9 miljardi väärtuses ja jätkame hangete tegemist, et moonalaod võimalikult kiiresti maksimaalselt täis oleksid,» ütles Pevkur.

Rohkem kui 50 protsenti kaitse-eelarvest on suunatud hangetesse ehk otseselt kaitsevõime loomisse.

Uued võimed

Esimesed mitmikraketiheitjad HIMARS tarnitakse Eestile 2025. aastal. Selle raketisüsteemi soetamisega tekib võime anda hävitavaid täppislööke süvavõitluse alasse kuni 300 kilomeetri kaugusele.

Diviisi koosseisu luuakse kolmas liikursuurtüki pataljon, millele Eesti hangib Prantsusmaalt 12 ratastel liikursuurtükki Caesar. Need lisavad suurtükiväele mobiilsust.

Eesti kagusuuna kaitse muutub tugevamaks, kuivõrd 2. jalaväebrigaadi manööverüksused viiakse veoautodelt üle uut tüüpi soomukitele.

Jätkub mehitamata õhuründepatarei arendamine 2025. aastal tarnitava varitseva õhuründemoonaga. Tankitõrje valdkonnas hangime ennast tõestanud Javelin ja Spike LR rakette.

2025. aastal lisandub Eesti õhukaitsekilpi keskmaa õhutõrje võime Saksa pärituolu Iris-T süsteemiga. Samuti jätkuvad Poolas toodetud kaasaskantava õhutõrjesüsteemi Piorun laskeseadmete tarned.

Mereväes jätkub rannikukaitse divisjoni varustamine ja 2024.a alanud väljaõpe relvasüsteemidele. Laevatõrje raketisüsteemid ja meremiinid suurendavad oluliselt võimet mõjutada vastase meresihtmärke.

Iseseisva kaitsevõimega rööbiti arendame edasi ka NATO kollektiivkaitset. Selleks rajab eesti täiendavat taristut ja paneb rõhku kaitseplaanide läbiharjutamisele koos liitlastega. Samuti on järgmisel aastal plaanis korraldada õppekogunemisi kuni 17 000 reservväelasele. Täieneb Kaitseliidu varustus ja lisaks sellele suureneb Kaitseliidu iga-aastane toetus 2028. aastaks üle 66 miljoni euro.

Iseseisva kaitsevõime tugevdamise kõrval jätkab Eesti ka Ukraina abistamist 0,25 protsendi ulatuses sisemajanduse kogutoodangust ja püüab seda teha võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil. Lisaks valmistab Eesti ette kaitsetööstusparki laskemoona, lahingumoona, nende komponentide ja lõhkeaine tootmiseks.

Kaitseministeeriumi valitsemisala on kärpimisel solidaarne teiste valdkondadega ning hoiab nelja aasta peale hoiame kokku ligi 24 miljonit eurot, mis suunatakse Ukraina toetamisse.