Pärast Covid-19 eriolukorrast väljatulekut oli politsei jaoks ühtäkki uus olukord – kuigi tapmistes hüppelist kasvu olnud ei ole, on kuritegude lahendamine läinud keerulisemaks. Muret teevad ka haiglaste huvidega alaealised, kes idealiseerivad näiteks sarimõrvareid.

Kui näiteks pandeemia karantiini tingimustes tapeti keegi enamasti joomingu käigus ja kahtlusalune oli ohvri lähiringist võtta, siis nüüd tuleb tihti esmalt õlgu kehitada – pole konkreetset inimest, keda tõendite alusel vangi panna. Vahel pole sündmusele seletustki.

Niidiotste hargnedes ja kahtlustatavat kinni pidades on selgunud, et teo taga on erinevad sügavad vaimse tervise probleemid. Põhja prefektuuri isikuvastaste kuritegude talituse juht Hisko Vares sõnab, et see ei tähenda, et inimesed hullud on või et nad isegi n-ö hullumaja kandidaadid oleksid: «Nad ei pruugi psühhiaatriahaiglast üldse kunagi läbi käinud olla. Need on inimesed, kellel on mingil suvalisel põhjusel katus ära sõitnud.»

Kommentaarid (5)
Copy