Eelarvenõukogu: valitsus peaks veel vähemalt miljardi kokku hoidma

Riigieelarve Foto: Arvo Meeks

Eelarvenõukogu leiab, et riigi eelarvestrateegias aastateks 2026‒2028 seatud eesmärgid ei vasta kodumaiste eelarvereeglite nõuetele. Nõuetele vastamiseks tuleks sel perioodil eelarvepositsiooni ligikaudu ühe miljardi euro võrra veel parandada.

Eelarvenõukogu kirjutab oma arvamusavalduses, et riigi eelarvestrateegias on valitsus seadnud eelarve-eesmärgid aastateks 2025‒2028, mille alusel jätkatakse pingutusi Eesti riigirahanduse korrastamiseks.

Valitsuse kavatsuseks on hoida lähiaastate nominaalset eelarvepuudujääki kolm protsendi lähedal SKPst. Puudujäägi edasine vähenemine on aga eelmiste plaanidega võrreldes edasi lükkunud.

Eelarvenõukogu esimees Peter Lõhmus teatas, et selline eelarvetrajektoor ei vasta kehtivatele kodumaistele eelarvereeglitele, mis ei luba kavandada suuremat struktuurset puudujääki kui üks protsent SKPst. Rahandusministeeriumi hinnangul jääb eelarvestrateegia alusel struktuurne puudujääk sellest väiksemaks vaid 2025. aastal, aga mitte edaspidi.

Seetõttu leiab eelarvenõukogu, et riigi eelarvestrateegias aastateks 2026‒2028 seatud eesmärgid ei vasta kodumaiste eelarvereeglite nõuetele. Nõuetele vastamiseks tuleks sel perioodil eelarvepositsiooni ligikaudu ühe miljardi euro võrra veel parandada.

Kodumaiste eelarvereeglite järjekordset leevendamist eelarvenõukogu ei toetaks. Väikese ja avatud majanduse puhul on põhjendatud, et need oleksid seatud nõudlikumalt kui Euroopa Liidu reeglid.

Eelarvenõukogu kodulehel seisab, et rahandusministeeriumi 2024. aasta suvise majandusprognoosi järgi oleks Eesti riigirahanduse väljavaade poliitikamuutusteta keeruline: valitsussektori nominaalne puudujääk ületaks alates 2025. aastast taas püsivalt 4 protsenti SKPst, tõstes kiirelt riigi võlakoormust ja intressikulu, ning ka struktuurne puudujääk ulatuks kolme-nelja aasta pärast ligikaudu 4 protsendini SKPst. Selline eelarvetrajektoor ei oleks jätkusuutlik ega vastaks kodumaiste ja Euroopa Liidu eelarvereeglite nõuetele. Riigi eelarvestrateegias aastateks 2025‒2028 on valitsus seadnud eelarve-eesmärgid, mille alusel jätkatakse pingutusi Eesti riigirahanduse korrastamiseks, kuid arvestades ka kaitsekulude suurendamisega.

Eelmiste eelarvekavadega võrreldes on eelarveparanduse trajektoor muutunud laugemaks, kuid selle saavutamiseks kavandatud eelarvemeetmetes on tänaseks rohkem kindlust. Vältimaks Euroopa Liidu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust, on valitsus lähtunud strateegia koostamisel eesmärgist, et nominaalne puudujääk ei ületaks 3 protsenti SKPst.

Selleks on suveprognoosiga võrreldes 2025. ja 2026. aasta eelarvepositsiooni parandatud ligikaudu 600 miljoni euro võrra, 2027. aastal peaaegu 900 miljoni euro võrra ning 2028. aastal koguni 1,2 miljardi euro võrra. Selle tulemusel ulatub nominaalne puudujääk 2025. aastal sarnaselt käesoleva aastaga 3 protsendini SKPst, 2026. aastal 2,8 protsendini SKPst ning hakkab seejärel vähenema. Kavandatav eelarveparandus tuleneb peamiselt tulude poolelt. Lisaks automaksu jõustumisele on näiteks kokku lepitud tähtajalise julgeolekumaksu sisus, maksuküüru kaotamise edasilükkamises ja aktsiiside täiendavas tõusus. Kulude poolel on strateegia koostamisel tehtud ligikaudu samas mahus kulusid vähendavaid ja suurendavaid otsuseid.

Kui kulude kokkuhoiust tulenev eelarveparandus ulatub strateegia perioodil kokku 1,2 miljardi euroni, siis näiteks kaitsekulusid on suurendatud umbes 850 miljoni euro võrra. Kavandatav eelarveparandus ei ole aga piisav kodumaiste eelarvereeglite täitmiseks, mis ei luba kavandada suuremat struktuurset puudujääki, kui 1 protsent SKPst. Riigi eelarvestrateegias seatud eesmärkide järgi kujuneks rahandusministeeriumi hinnangul struktuurne puudujääk sellest väiksemaks vaid 2025. aastal, aga mitte järgmistel aastatel.

Eelarvenõukogu hinnangul ei vasta seega riigi eelarvestrateegias aastateks 2026‒2028 seatud eelarve-eesmärgid kodumaiste eelarvereeglite nõuetele. Selleks, et eelarvestrateegias seatud eesmärgid vastaksid rahandusministeeriumi hinnangu alusel kodumaistele eelarvereeglitele, tuleks aastate 2026‒2028 eelarvepositsiooni parandada lisaks veel ühtekokku umbes miljardi euro võrra.

Eelarvenõukogu hinnang, mis põhines suveprognoosil, viitas lähiaastatel isegi suuremale struktuursele puudujäägile ja seega ka eelarveparanduse vajadusele kui rahandusministeerium. Lisaks teeb eelarvenõukogu murelikuks Eesti riigirahanduse väljavaade pärast 2028. aastat. Kui juba praeguste eelarve-eesmärkide juures ei täideta kodumaiste reeglite nõudeid ning julgeoleku maksupaketi kehtivus 2029. aastaks lõpeb, tähendaks see taas kohest survet Eesti riigirahanduse jätkusuutlikkusele. Alles 2024. aastal taas jõustunud kodumaiste eelarvereeglite järjekordset leevendamist eelarvenõukogu ei toetaks. Eelarvenõukogu hinnangul on väikese ja avatud majanduse puhul põhjendatud, et kodumaised eelarvereeglid on seatud mõnevõrra nõudlikumalt kui Euroopa Liidu eelarvereeglitest tulenevad nõuded.