GRAAFIKUD ⟩ Järgmise aasta riigieelarve kulud kasvavad 3,5 protsenti

Järgmise aasta riigieelarve kulud kasvavad 3,5 protsenti. Foto: Sander Ilvest

Valitsus kiitis erakorralisel istungil heaks 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu, peaminister Kristen Michal annab riigieelarve riigikogule üle neljapäeval. Kulude kogumaht on 2025. aastal 18,2 miljardit eurot, kasvades 2024. aastaga võrreldes 600 miljonit eurot ehk 3,5 protsenti.

Riigieelarve tulude kogumaht on 2025. aastal 17,7 miljardit eurot, mis võrreldes 2024. aasta eelarvega kasvavad 900 miljoni euro võrra ehk 5,2 protsenti.

Nominaalne eelarvepuudujääk hoitakse tuleval aastal 3 protsendi tasemel sisemajanduse koguproduktist (SKP) ehk samal tasemel, nagu prognoositi 2024. aasta lisaeelarves. Sellega on täidetud Maastrichti eelarvetasakaalu reegel. Muu hulgas suureneb julgeoleku ja sotsiaalkaitsekulude märkimisväärse kasvu tõttu võlg ligikaudu 930 miljoni euro võrra 24,3 protsendini SKP-t.

Koos eelarvega kiideti heaks ka riigi eelarvestrateegia aastateks 2025–2028.

Valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel suunab valitsus Eesti inimeste ja riigi sõjaliseks kaitseks järgmisel neljal aastal 5,6 miljardit eurot, millele riigi eelarvestrateegia käigus lisati veel 1,6 miljardit eurot pika laskeulatusega relvasüsteemidele moona soetuseks 2031. aastani.

Lähiaastate kaitsekulu on seega märkimisväärselt üle 3 protsendi SKPst, olles igal aastal vähemalt 3,3 protsenti SKPst ja ulatudes 2027. aastal 3,6 protsendini SKPst. Eesti on seega praeguse seisuga NATOs kaitsekulude osakaalult teisel kohal Poola järel ja USA ees.

Iseseisva kaitsevõime tugevdamisel jätkab Eesti Ukraina abistamist 0,25 protsendi ulatuses SKPst, mis summana ületab 100 miljonit eurot aastas. Riik teeb seda võimalikult suures osas Eesti kaitsetööstuse toodete abil, mis on seni suurim riiklik tööstuse kasvuplaan.

Sõjaline kaitse on valitsuse teatel edukas, kui seda toetab tsiviilühiskond ning elanikud ja ametkond on kriisideks valmis. Selleks eraldatakse järgmisel neljal aastal laia riigikaitse investeeringuteks täiendavad 219 miljonit eurot, millest 165 miljoni euroga tugevdatakse sisejulgeolekut. Rahastatavad projektid hõlmavad nii idapiiri väljaehitamist, hübriidohtudega toimetulekut kui ka elanikkonnakaitse tugevdamist.

Hüppeliselt kasvanud kaitsekulude katmiseks kehtestab riik tähtajalise laia julgeolekumaksu kuni 2028. aasta lõpuni. Nelja aasta jooksul kogub riik julgeolekumaksuga kuni 2,6 miljardit eurot, ettevõtete kasumimaksu osa sellest on 594 miljonit eurot.

Majanduse elavdamiseks on järgmise aasta eelarves kokku 1,9 miljardit investeeringuid ja investeeringutoetusi. Investeeringute tasemelt on Eesti Euroopa Liidu tipus.

Süsinikdioksiidi (CO2) kvoodimüügi tuludest suunatakse majanduse elavdamiseks järgmistel aastatel täiendavalt 402,6 miljonit eurot. Sellest summast kaks kolmandikku läheb Rail Balticu ehituseks. 50 miljonit eraldatakse korterelamute energiatõhususe investeeringuteks ja 25 miljonit rohetehnoloogiate toetamiseks merenduses.

Riik investeerib 50 miljonit eurot rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendustesse. 74 miljoni euroga tugevdatakse elektrivõrke ja ehitatakse välja uusi liitumisvõimsuseid. Taastuvenergeetika arendamiseks ja energiajulgeoleku tagamiseks planeeritakse erarahastuse toel riigi eriplaneeringutega Liivi lahe meretuulepargi elektriühendust ning Eesti-Läti neljandat elektriühendust.

Aastatel 2025−2028 toetab riik 160 miljoni euro ulatuses suuremahulisi investeeringuid kõrgtehnoloogilisse tootmisse, mis tugevdab Eesti eksporti ja loob heapalgalisi töökohti väljaspool nn kuldseid ringe.

Valitsus suurendab 2025. aasta lõpuks riikliku investeerimisfondi Smartcap juurde loodud kaitsefondi mahtu 100 miljoni euroni. Fond investeerib militaartooteid ja tehnoloogiaid arendavatesse ettevõtetesse ning investeerimisfondidesse, mis toetavad kõrge lisandväärtusega ja süvatehnoloogial põhinevat ettevõtlust Eestis.

Kõrghariduse tegevustoetuseks eraldab riik järgmisel aastal 262,6 miljonit eurot, mis võimaldab suuremas mahus õpet muu hulgas ka IKT, tehnika, tootmise ja ehituse vallas.

Järgmise nelja aasta riigi kulude kokkuhoid ulatub ühe miljardi euroni ning arvestades juba varem tehtud otsuseid 1,4 miljardi euroni. Avaliku sektori kulusid kärbitakse järgmise kolme aasta jooksul 10 protsenti.

Valitsuse otsustest tulenev sääst riigi intressikuludele on järgmisel neljal aastal ligikaudu 200 miljonit eurot.

Eelarverevisjoni käigus muutis valitsus otstarbekamaks nii sotsiaalvaldkonna teenused kui otsustas reformida töötushüvitissüsteemi, mis on loodud enam kui 20 aastat tagasi. Uus töötushüvitissüsteem jõustub 1. jaanuarist 2026 ja aitab kuni 2028. aastani riigieelarves kokku hoida üle 45 miljoni euro.

Sotsiaalvaldkonna otsused puudutasid haigus- ja vanemahüvitistele kahekordse keskmise kuupalga lae kehtestamist alates 2026. aastast ning lõpeb sotsiaalmaksu maksmine koduse vanema eest. 2025. aastast lõpetatakse üksi elava pensionäri toetuse maksmine hooldekodus elavale pensionärile.

Riik vähendab bürokraatiat ja majanduskulusid ka teadus- ja arendustegevuses, samuti ei saa ministeeriumid enam lisaraha täiendavateks teadusprojektideks. Valitsuse kinnitusel ei puuduta kokkuhoid otseselt teadlaste tööd, tippkeskusi ega teadusega tegelevaid ettevõtteid ehk seda uuendustegevust, mis panustab Eesti konkurentsivõimesse.