Korruptsioonivastane erikomisjon sai uueks esimeheks keskerakondlase

Anastassia Kovalenko-Kõlvart Foto: Mihkel Maripuu

Korruptsioonivastane erikomisjon valis kolmapäevasel erakorralisel istungil uue esimehe ja aseesimehe, sest senine esimees Mart Helme (EKRE) siirdus väliskomisjoni liikmeks.

Komisjoni esimeheks valiti Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) ja aseesimeheks Eerik-Niiles Kross (RE).

Kovalenko-Kõlvart lubas, et komisjoni üheks prioriteediks saab Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tegevus. «Keskkonnaagentuur avaldas lõpuks graafiku, mis näitab mastaapset üleraiet juba üle kümne aasta. Tuleb mõista, mille alusel on kujunenud kokkuleppehinnad ning kas RMK tegevust saab lugeda keelatud riigiabi andmiseks või mitte. Kahjuks pole senine tegevus olnud läbipaistev ning küsimusi on rohkem kui vastuseid,» lisas ta.

Kovalenko-Kõlvarti sõnul tuleb jätkata ka Rail Baltica ja Nordica teemadel. «Aina enam on ohumärke, et riik võib nende projektidega kanda ebaproportsionaalselt suuri kulusid ja isegi kahjumit, mistõttu tuleb ennetavalt nendel protsessidel silma peal hoida ning tagada läbipaistvus,» täpsustas Keskerakonna saadik.

Samuti tuleb tema sõnul tähelepanu pöörata riigieelarve läbipaistvusele, eriti erinevate MTÜde ja osaühingute toetamisele. «Organisatsioonide toetamise kord ei ole ühtne, vaid põhineb mõne ministeeriumi eelistustel. See viitab omakorda sellele, et tegemist võib olla mõne ministri isikliku sooviga, teisisõnu katuserahaga. Et selliseid ohte vältida, peaksid olema välja töötatud kindlad põhimõtted, mille alusel MTÜd ja osaühingud ministeeriumitelt lisarahastust saavad,» ütles Kovalenko-Kõlvart.

Korruptsioonivastasesse erikomisjoni kuuluvad veel Rain Epler (EKRE), Irja Lutsar (Eesti 200), Priit Sibul (Isamaa) ja Eduard Odinets (SDE).

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon jälgib, et Eesti riigi seadustes sätestatud korruptsioonivastaseid meetmeid ka rakendataks. Komisjon arutab ja hindab seaduses loetletud ametiisikute võimalikke korruptsioonijuhtumeid, jälgib riigikogu liikmete tegevuspiirangutest kinnipidamist ja kontrollib huvide deklaratsioone. Kord aastas esitab erikomisjon riigikogule ülevaate oma tegevusest.