VIDEO ⟩ Riigikogu saadikute küsimustele vastasid Michal, Purga ja Pakosta

Riigikogu infotunnis osalesid kolmapäeval peaminister Kristen Michal (RE), kultuuriminister Heidy Purga (RE) ning justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta (Eesti 200). Infotund on Postimehe vahendusel järelvaadatav.

Peaminister vastas küsimustele julgeoleku, Eesti majanduse, välispoliitika, valitsusliikmete käitumise ja usaldusväärsuse, majanduse, riigi olukorra ja Rail Balticu kohta.

Justiits- ja digiminister vastas küsimusele põhiseaduslikkuse analüüsi kohta eelnõude seletuskirjades.

Kultuuriminister vastas küsimusele kultuuritöötajate palkade kohta.

Helir-Valdor Seeder (Isamaa) küsis peaminister Michalilt, miks Valgevene ja Venemaa kodanikud saavad valida kohalikke omavalitsusi ning teostada ka omavalitsuses võimu. Milline on Reformierakonna ja uue valitsuse tegelik tahe ja seisukoht selle teemaga tegemisel?

«Reformierakond on seisukohta korduvalt väljendanud. Võin korrata. Minu isiklik arvamus langeb sellega kokku,» ütles Michal. «Meie hoiak on, et Valgevene ja Venemaa kodanikud ei peaks Eestis valikuid tegema. Valitsuse seisukoht selles ei ole ühtne. Valitsuses on reegel, et asju tehakse koos või ei tehta. SDE on öelnud, et nemad selle muutmist ei toeta,» vastas Michal ja lisas: «On olnud riigikogus eelnõusid, ka Isamaa oma. Tööd selle teemaga tuleb jätkata.»

Seeder küsis edasi: «Te ei pea oma koha pärast värisema. Kahjuks teie vastusest peegeldub käekiri, et Reformierakond ei soovi sellega tegeleda. Põhiseadust saab muuta ikkagi siis, kui me algatame selle muutuse ja seda tahet ei ole olnud. Kõik ülejäänud riigikogu liikmed, kes ei toeta hääleõiguse äravõtmist, on valmis sellest rääkima ja protsessis osalema. Aga Reformierakond ei ole valmis.» Seeder küsis peaministrilt, kas Reformierakond on selle teemaga valmis tegelema. 

«Kõige hullem oleks riigis käituda viisil, kus asju tehakse poolikult. Kunagi ei ole see riigile ega riigikogu usaldusväärsusele kasuks tulnud,» vastas Michal. Tema sõnul on teada, millised on erakondade arvamused sel teemal. «Te võite parlamendis seda teemat soojana hoida, kuid see muutub, kui muutub koalitsioon. Ehk te suudate midagi konstruktiivset teha, et olla järgmises valitsuses,» lausus Michal.

Martin Helme (EKRE) ütles peaministrile, et kui Reformierakond midagi väga tahab, siis ta seda ka saab. Helme küsimus oli, miks Reformierakond siis ei taha.

«EKRE võime luua ja hoida koalitsioone ei ole hea näide. Valitsuse prioriteet on kaitsevaldkond. Meie ülesanne ja põhiline missioon on tagada Eestile kaitse, hankida see varustus ja relvad, mida meil on vaja,» vastas peaminister. «Teine on see tegevus, mida Eesti pank võrdles kibeda rohuga parema tervise ja tuleviku nimel. Täna me lapime seda, mida 2017. aasta valitsuses märkamatult tehti. Järgmisena tahame teha majanduskasvu, milleks on meil tegevuste loetelu,» rääkis Michal.

Helme vastas omakorda, et tema küsimus Michalile ei olnud selle kohta. «Eesti on olnud kümme kvartalit järjest majanduslanguses. Tegemist on Euroopa pikima majanduslangusega. Ka maailmas me paistame sellega silma. Me oleme samas klubis nagu Sudaan, Argentina ja Haiti. Kõik need ilusad jutukesed. Mis see teie suurepärane plaan on?» küsis Helme.

«Eesti on, nagu ka muu maailm, pihta saanud, sest vahepeal rahal ei olnud hinda. Inflatsiooni pärssimine jahendab majandust. Meie lähiregiooni majandus on pihta saanud. Eesti on majandusega languses – see on kehv olukord. Aga oleks olnud riigil puhver... Kui küsite veel, siis räägin teile, kuidas me nüüd edasi läheme,» vastas Michal.

Helme küsiski. «Kaja Kallase esimene valitsus tegi lisaeelarve, kus ta kulutas rohkem raha. Kas need olid puhvrid, mida te kulutasite? Ei, te laenasite. Aga Lätil ja Leedul, Soomel ja Rootsil ei ole nii raske kui meil. Millal te vaatate peeglisse?» nõudis Helme.

Michal vastas, et kõik maailmast tulenevad mured on valitsuse, kuid eelkõige Reformierakonna kanda. «Julgeolekuasutused nuhivad kõigi järel... Raske on see elu teil,» muigas Michal.

Peaminister tõi välja Eesti Panga viimase prognoosi, mille järgi on majandus pöördepunktis ja hakkab väga vaikselt kasvama. «Kui me tahame, et majandus kasvaks ja inimesed elaksid tulevikus paremini, on vaja raskeid samme teha.»

Aleksandr Tšaplõgin (KE) soovis Eesti Panga prognoosi kohta peaministri kommentaari. Michal selgitas, et Eesti Panga mõttekäik on see, et riigirahanduse kordategemine, isegi kui see on raske ja ebameeldiv, on möödapääsmatu, kui me tahame tulevikus riigina hakkama saada. «Kärbeteta me ei saa rahandust korda teha. Meil teist Eestit ei ole, naaber on agressiivne ja kaitsesse tuleb panustada, see tähendab, et kõik panustaksid ja seda me palume. See on riigirahanduse kordategemine, selle hind ja mõju. Kui sa selle korda oled teinud, siis saad elus edasi minna,» lausus Michal.

Lauri Laats (KE) ütles peaministrile, et välispoliitikat lõhub välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200). «Me hääletasime Põhja-Korea, Venemaa ja Iraaniga ning hääletasime teistmoodi kui USA, Saksamaa jne. Kõik olid hämmingus. Mis on teie seisukoht selles küsimuses?» küsis Laats. 

«Eesti välispoliitika ühtsust ei ole kuidagi lõhutud. See on ajakirjanduslik pealkirjastamine, et lugu põnevam oleks. Välisminister ja ka kantsler on avalikult selgitusi jaganud. Välisministriga oli mul kokkulepe, et ta tuleb valitsusse, kus me arutame laiemalt positisoonid läbi. Hääletusel lähtuti sellest, et Eesti toetab reeglitel põhinevat maailmakorda ja et Ukraina toetusel oleks tulevikus lihtsam mobiliseerida, et meile ei langeks topeltmoraali kahtlus. Aga tegelikult jagunes Euroopa Liit kolmeks,» vastas Michal. Ta rõhutas, et Euroopa positsioon ei selles küsimuses ühtne. 

Laats lisas, et pärast skandaali Tsahkna eriti sõna ei võta ning räägib rohkem kantsler. «Eelmine peaminister oli maailmas tegija. Mis on teie kui peaministri seisukoht selle resolutsiooniga seoses? Meie hääletus ei ühtinud liitlase USA valikuga,» lausus Laats. 

Michali sõnul on Iisraelil õigus ennast kaitsta. «Me toetame USA rahuplaani, kutsume osapooli sellega nõustuma,» ütles ta. 

Vadim Belobrovtsev (KE) küsis kultuuriminister Heidy Purgalt, kas kõrgharitud kultuuritöötaja 1600-eurone kuupalk jääb samaks kuni järgmiste valimisteni. Purga märkis, et riigilt palka saavad inimesed töötavad muuseumites, teatrites jne. «On võimalus rääkida läbi oma asutuse juhtidega, kellel on keskne roll ning dünaamilised võimalused. Järgmise aasta riigieelarve läbirääkimistel saab palgaküsimusega tegeleda,» rõhutas Purga.