Kliimaministeerium esitles raieplaani õigustuseks tõendamata väiteid

Ulatuslik metsaraie Nursipalu harjutusvälja laiendusalas. Foto: Arvo Meeks

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming väitis Vikerraadios tulevaste aastate metsaraieplaane õigustades, justkui Eesti metsatagavara kasvaks, kuigi keskkonnaagentuuri andmeil on see vähenenud juba seitse aastat jutti.

«Hetkeseisuga on näha, et see tagavara suureneb mõnevõrra ja meie eesmärk ongi jättagi see olukord sellisena,» väitis Tooming Vikerraadio saates Uudis+ (24.09.) «Kaitsealadel me ei raiu nii intensiivselt ja seal see tagavara suureneb. See aitab tasakaalustada seda, et majandusmetsades, kus täna meil on küpset metsa rohkem, et sealt siis raiutakse seda, et sealt siis tervikuna üle-Eestiliselt meil siis tagavara suureneb mõnevõrra.»

Kliimaministeerium väitis lisaks oma Facebooki lehel: «On teada, et majandusmetsade tagavara järgnevatel kümnenditel langeb, aga kaitstavate metsade tagavara suureneb, tasakaalustades kogu metsa tagavara.»

Keskkonnaagentuuri andmeil on aga Eesti metsatagavara vähenenud tervikuna alates 2018. aastast 36 miljoni m³ võrra. Graafiku leiab keskkonnaportaalist. Mingit tõestust Tooming metsatagavara kasvamise kohta ei esitanud.

Eesti metsatagavara muutus aastate kaupa. Foto: Keskkonnaagentuur

Tooming vastas küsimustele 24. septembri Postimehe artikli kohta («Ametnikud tunnistasid lõpuks üles - metsa on aastaid üle raiutud» PM 24.09.)

Metsatagavara langeb seetõttu, et metsa raiutakse rohkem, kui juurde kasvab. Esiteks langeb kogu metsa tagavara, mitte ainult majandatava metsa oma, teiseks rääkis artikkel sellest, kui palju metsa raiuda saaks, mitte kaitsealusest metsast, mida ei saa raiuda.

Artiklis oli kuvatud keskkonnaagentuuri graafik, mille järgi on viimasel kümnel aastal majandatavat metsa keskmiselt juurde kasvanud 8,1 miljonit m³ aastas, kuid raiutud keskmiselt 10,4 miljonit m³ aastas.

Kliimaministeerium aga väidab kliimakindla majanduse seaduse seletuskirjas, et kui raiuda edasi ca 10 miljonit m³ aastas, siis tagaks see puitutööstusele stabiilse tooraine, metsa kasvaks juurde rohkem kui raiutakse ja metsatagavara ei väheneks.

Kuigi ka lasteaialaps saab aru, et kaheksa pole kümme, asusid selle plaani kaitsele nii kliimaministeerium kui keskkonnaagentuur, kuid ei lükanud ümber Postimehe artiklis avaldatud, keskkonnaagentuuri enda käest saadud vastupidiseid tõendeid.

Tooming väitis Vikerraadios ühes lauses, et «Ajutiselt on aastaid, kus me raiume mõnevõrra rohkem» ja teises lauses, et «me ei raiu rohkem, kui meil metsa reaalselt juurde tekib».

Lisaks väitis Tooming Postimehe artikli kohta: «Seal on sassi aetud sellised mõisted nagu netojuurdekasv ja metsade tagavara.», kuigi artikkel räägib vastuolust keskkonnaagentuuri poolt avaldatud ja kliimakindla majanduse seaduses seisvate juurdekasvunumbrite vahel. Metsatagavara kukkumist on mainitud artikli lõpus taustainfo osas.

Keskkonnaagentuur avaldas pressiteate «Postimehe metsaandmete tõlgendus on eksitav». «Aastatepikkuse perioodi keskmist näitajat ei saa oma suva alusel üksikaastale omistada,» heitis ette keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, kuigi artikli juures oli keskkonnaagentuuri enda graafik just majandatavate metsade keskmise netojuurdekasvu ja raiemahu näitajatega.

Postimees küsis ministeeriumilt, miks Tooming esitas mitte tõendatud infot, justkui metsatagavara kasvaks ja mida kavatseb ministeerium teha vastuoluga plaanitava aastase kümnemiljonilise metsaraie ja keskmiselt kaheksamiljonilise juurdekasvu vahel.

Tooming vastas lausetega, millest võis aru saada, et ta number kümnest ei tagane (täispikk vastus on artikli lõpus). « Ei ole õige võtta aluseks viimase aasta või aastakümne netojuurdekasvu majandusmetsades, sest nii jäävad mitmed olulised alusprintsiibid arvesse võtmata, näiteks metsade kogutagavara muutus, metsade vanuselise koosseisu muutumist, kliimamuutustest tingitud muutused metsades jms,» väitis ta, kuid ei näidanud ühegi numbriga, milline tulemus ministeeriumi soovitud raiemahul oleks.

Eesti metsade kogutagavara kukkumine statistilise metsainventuuri (SMI) andmeil. Foto: Keskkonnaagentuur

Kliimaminister Yoko Alender ja kantsler Keit Kasemets ei vastanud küsimusele, kas on plaanis midagi ette võtta vastuoluga keskkonnaagentuuri juurdekasvuandmete ja kliimakindla majanduse seaduse eelnõus olevate andmete vahel.

Teisipäeva õhtul lisas pressiteadete sarja teemal «Postimees eksitab» omapoolse panuse ka Eesti Maaülikool, väites, et «Postimehe 24. septembri artiklis metsatagavarast on võrreldud 10 aasta keskmist aastast raiemahtu majandatavate metsade netojuurdekasvuga. Kuna viimase viie aasta jooksul on oluliselt tõusnud rangelt kaitstavate metsade osakaal, siis nende kahe numbri omavaheline võrdlemine ei ole korrektne. Pigem on Postimees kombineerinud andmeid viisil, mis võimaldab neil omapoolseid tõekspidamisi kinnitada. Sisuliselt pole selline andmete tõlgendamine aga korrektne.»

Paraku on nimetatud võrdlus üks üle-Euroopalise säästva metsanduse alusprintsiipidest, mille alusel on keskkonnaagentuur ka vastava graafiku koostanud. 

Antti Tooming: ei ole õige võtta aluseks viimase aasta või aastakümne netojuurdekasvu majandusmetsades

Kliimakindla majanduse seadus seab valdkondlikud kasvuhoonegaaside heite ja sidumise eesmärgid. Metsandusele ei seata konkreetset eesmärki, küll aga panustab metsamaal toimuv, sh metsaraie, maakasutussektori eesmärgi täitmisele. Eesmärgi seadmisel arvutasime läbi erinevaid stsenaariume maakasutussektori valdkondadele aiandusturba tootmisest kuni metsaraieni, et tuvastada võimalusi Pariisi kliimaleppe eesmärkide täitmiseks. Raiete puhul arvestame kliimaseaduses kahe olulise põhimõttega: raie peab jääma pikas vaates (raiering on 70-80 aastat) majandusmetsade netojuurdekasvu piiresse ning kõigi metsade tagavara kokku ei tohi raiete tõttu langeda.

Oluline on eristada, et netojuurdekasvu jälgitakse majandusmetsa osas, tagavara aga kogu metsa osas, sh panustavad sellesse oluliselt kaitstavad metsad. Metsamaa kliimamõju sõltub eelkõige metsade tagavara muutusest. On teada, et majandusmetsade tagavara järgnevatel kümnenditel langeb, aga kaitstavate metsade tagavara suureneb, hoides kogu metsamaa tagavara tasakaalus.

Viimasega arvetavad keskkonnaagentuuri andmetel põhinevad prognoosid, mis on kliimaseaduse prognooside aluseks võetud. Ei ole õige võtta aluseks viimase aasta või aastakümne netojuurdekasvu majandusmetsades, sest nii jäävad mitmed olulised alusprintsiibid arvesse võtmata, näiteks metsade kogutagavara muutus, metsade vanuselise koosseisu muutumist, kliimamuutustest tingitud muutused metsades jms. Kliimakindla majanduse seadus, metsaseadus ja looduskaitseseadus täiendavad üksteist, moodustades metsade tuleviku seisukohalt ühtse terviku, mis tagavad metsade kestliku majandamise.

Metsaseaduse muutmise eelnõuga teeme ettepaneku tulevikus RMK raiemaht kinnitada viieks aastaks. Sellega anname RMK-le kindluse praegusega võrreldes pikemaks perioodiks, riigimetsas on nii parem raieid planeerida vastavalt ilmale ja nõudlusele. Viieaastase raiemahu aluseks on raiemahu trend 100-aastaks.

Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming Foto: Tairo Lutter