Huvihariduse kärped seavad ohtu laste arengu

Huvikool, lapsed. Foto: Urmas Luik / Parnu Postimees

Huvihariduse toetuseks riigilt antava raha vähendamine toob haridusekspertide hinnangul kaasa õppemaksu tõusu ja võib viia huviringide sulgemiseni. See omakorda seab aga ohtu laste loovuse ja arengu.

Haridusminister Kristina Kallas on öelnud, et huviharidust rahastavad peamiselt kohalikud omavalitsused, mitte riik. «Riigil on eraldi väike toetus, mis kokku moodustab riigieelarvest 10 miljonit, ja see jaotatakse omavalitsuste vahel,» selgitas ta. «Kümnest miljonist kärbitakse kümme protsenti ehk üks miljon, iga omavalitsus saab seega oma toetuse arvestuses kümneprotsendilise languse. Mida nad selle rahaga teevad, on nende otsustada.»

Kallas juhtis tähelepanu ka vajadusele seada huvihariduse rahastamisele kindlad eesmärgid, olgu siis rahvuskultuur või sport. «Tahame toetada meie rahvuskultuuriga seotud huvitegevusi, koore ja tantsuringe, ning spordi- ja liikumisvõimalusi. Ka selleks peab haridus olema eestikeelne,» lisas ta.