UURING ⟩ Suur osa inimesi soovib, et Eesti liiguks madalamate maksude suunas

Valitsuskoalitsiooni leppe tutvustamine. Foto: Rasmus Rebase

64 protsenti eestimaalastest eelistab õhemat riiki madalamate maksude ja vähemate riiklike teenustega, selgub värskest küsitlusest.

Viimases Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud ja Norstat Eesti tehtud küsitluses paluti vastajatel valida, et kui peaks valima kahe suuna vahel, siis millises suunas peaks Eesti liikuma: madalamad maksud ja vähem riiklikke teenuseid või rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemad maksud.

64 protsenti vastanutest eelistas madalamaid makse ja vähem riiklikke teenuseid ehk nn õhemat riiki, 17 protsenti eelistas rohkem riiklikke teenuseid ja kõrgemaid makse ehk niinimetatud paksemat riiki ning 19 protsenti ei osanud öelda.

Õhemat riiki eelistasid EKRE (81 protsenti), Isamaa (77 protsenti), Parempoolsete (71 protsenti), Keskerakonna (69 protsenti) ja Eesti 200 (52 protsenti) toetajad. Reformierakonna toetajatest eelistab 42 protsenti õhemat riiki ja 38 protsenti paksemat riiki. Selles  küsimuses on Reformierakonna ja SDE toetajate vaated väga sarnased. SDE toetajatest eelistab 44 protsenti õhemat riiki ja 40 protsenti paksemat riiki.

Norstati küsitlus korraldati 17. septembril veebikeskkonnas 18-aastaste ja vanemate Eesti kodanike seas, selles osales 1001 vastajat.

Politoloog Martin Mölder: Reformi valija pakkus üllatuse

Küsitluse tulemustest on näha, et mõne erakonna valijate paksema või õhema riigi eelistused ei lange kokku sellega, mida võiks selle erakonna toetajatelt oodata. Keskerakond on poliitiliselt selgelt vasakpoolne erakond, kuid siin küsitluses toetavad Keskerakonna valijad selgelt õhemat ehk parempoolsemat riiki.

Eelmistel riigikogu valimistel paigutasid EKRE kandidaadid ennast pigem majanduspoliitilise spektri vasakusse poolde koos sotside ja Keskerakonna kandidaatidega. Samas ütlevad ka nende valijad praegu, et nad toetaks selgelt õhemat ehk parempoolsemat riiki, kes pakub vähem teenuseid ja kogub vähem makse.

Kõige üllatavam ja tähelepanuväärsem nende tulemuste puhul on see, et Reformierakonna ja SDE valijad vastavad peaaegu ühtemoodi. Sotside puhul on vastused kooskõlas sellega, mida erakonna ideoloogilisest suunast oodata, samas on Reformierakonna toetajate puhul üllatav, et vastused on samasugused nagu majanduslikult kõige vasakpoolsemal erakonnal Eesti parteisüsteemis.