Karis: ummikseisu jäänud ÜRO Julgeolekunõukogu vajab reforme

Alar Karis Foto: Toms Kalnins

President Alar Karis osaleb neljapäevani ÜRO Peaassamblee 79. istungjärgu kõrgetasemelisel avanädalal New Yorgis. Riigipea kohtumiste ja esinemiste fookuses on vajadus reformida ÜROd, selle Julgeolekunõukogu ning tugevdada toetust Ukrainale.

Vabariigi President peab Eesti aja järgi teisipäeva hilisõhtul ÜRO Peaassambleel riigikõne, mille keskmes on vältimatu vajadus astuda konkreetseid samme reformimaks ÜROd, et maailmaorganisatsioon vastaks paremini sellele pandud ootustele. Samuti rõhutab Karis vajadust toetada Ukrainat ja võtta Venemaa agressorina vastutusele.

Julgeolekunõukogu suutmatuse tõttu konflikte lahendada on ÜRO süsteem presidendi hinnangul jäänud ummikusse ja selle usaldusväärsus on kiiresti langenud.

«Kui üks riik püüab igal moel ÜRO põhikirja jalge alla trampida, peab rahvusvaheline kogukond veelgi kindlamalt kaitsma ÜRO põhikirja ja selle aluspõhimõtteid. Eesti on kindlalt toetanud ÜRO, eriti Julgeolekunõukogu reformi, mille järele on vajadus selgem kui kunagi varem,» lausus Karis.

«Näeme üha enam, et laiem ÜRO liikmeskonna fookus Ukrainale ei ole iseenesestmõistetav, eriti kuna Lähis-Ida kriis on viinud paljude riikide tähelepanu mujale. Seetõttu on vaja senisest rohkem pingutada, säilitamaks Ukrainale tugev ja laiaulatuslik rahvusvaheline toetus.»

Tihe ajakava

New Yorgis osaleb Eesti riigipea veel ÜRO Peaassamblee kõrgetasemelise nädala ühel tippsündmusel, milleks on Tuleviku tippkohtumine. Eesti riigipea juhib Tuleviku tippkohtumise raames arutelu, mis keskendub riikidevahelise digitaalse lõhe vähendamisele.

Karis avab veel Eesti algatusel Liechtensteini, Guyana, Sierra Leone, Singapuri ja Kuveidiga koostöös korraldatud kõrgetasemelise äärekohtumise, mille arutelude eesmärk on pakkuda lahendusi reeglitel põhineva maailma korra säilimiseks ja tugevdamiseks.

Eesti riigipea osaleb ka Ukraina korraldatud kohtumisel, G7 ja teiste Ukrainaga julgeolekulepped sõlminud riikidega, kus arutatakse Ukraina jätkuva toetamise ja ülesehitustegevustega seonduvat.

Samuti kõneleb Karis ÜRO peasekretäri initsiatiivil esmakordselt toimuval kõrgetasemelisel kohtumisel, mis käsitleb mereveetaseme tõusust tulenevaid ohte.

Lisaks on kavas Eesti, Läti ja Leedu presidendi kohtumine ÜRO peasekretäri António Guterresega. Toimub ka Balti riikide ja Poola presidentide nelikkohtumine. Presidendil on veel kavas vestlused ÜRO Peaassamblee presidendi Philemon Yangiga ning vähimarenenud, merepiirita arenguriikide ja väikesaartest arenguriikide ÜRO kõrge eriesindaja Rabab Fatimaga.

Ta osaleb ka Ameerika Ühendriikide presidendi Joe Bideni vastuvõtul.

Eesti riigipeal on New Yorgis lisaks mitmeid kahepoolsed kohtumisi teiste riigijuhtidega, rõhuasetusega globaalsetele partneritele. Tal on kavas kohtuda ka Ameerika Ühendriikide ettevõtete esindajatega, avada Eesti uus aukonsulaat New Yorgis ning kohtuda Eesti Majas kohalike eestlastega, mille eesmärk on ühiselt meenutada suurpõgenemise aastapäeva.

Vabariigi Presidendi abikaasa Sirje Karis osaleb ÜRO kõrgetasemelise nädala riigipeade abikaasade programmis. Eesti korraldab koos Ukrainaga laste olukorrale keskenduva kõrgetasemelise ääreürituse, mille arutelu juhivad Sirje Karis ja Ukraina presidendi abikaasa Olena Zelenska.

Samuti osaleb presidendi abikaasa Ameerika Ühendriikide esileedi Jill Bideni lõunakohtumisel ning Türgi presidendi abikaasa vastuvõtul. New Yorgis tutvub Sirje Karis veel vaimse tervise keskuse Fountain House’i tegevusega.

ÜRO kõrgetasemelisel nädalal osaleb ka välisminister

Välisminister Margus Tsahkna osaleb 23. kuni 26. septembril New Yorgis toimuval ÜRO kõrgetasemelisel nädalal, kus Eesti delegatsiooni juhib president Alar Karis. Välisministri sõnul annab ÜRO kõrgetasemeline nädal võimaluse rääkida Eestile olulistest teemadest võimalikult laial rahvusvahelisel areenil ja Eesti fookuses saab olema Ukraina võidu kindlustamine ning ÜRO reformi suunas liikumine.

«Kui Ukraina suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus saab taastatud ja ÜRO põhikirja reeglite rikkumine Venemaa poolt lõppeb, saavad kõik maailma riigid tunda end turvalisemalt,» ütles välisminister.

Ta rõhutas ka, et Eesti loodab konkreetseid samme ÜRO reformi poole liikumiseks. «Reformi tulemusena peaks olema võimalik vähemalt agressiooni ja teise riigi suveräänsuse rikkumisel mööda minna julgeolekunõukogu alalise liikme vetost,» ütles Tsahkna.

«Praegune olukord, kus julgeolekunõukogu alaline liige ei tegele rahu ja julgeoleku tagamisega, vaid sõdib oma naaberriigi vastu, ja teda pole võimalik vetoõiguse tõttu vastutusele võtta, õõnestab nii ÜRO kui laiemalt mitmepoolse maailma toimimist ja tõsiseltvõetavust.»