POLINA BARGAN ⟩ AfD – uus oht demokraatiale või uue liikumise peegeldus Euroopas?

Alternatiiv Saksamaale Tüüringi haru juht Björn Höcke valimisüritusel Brandenburgi liidumaal Cottbusi linnas 19. septembril 2024. aastal. Foto: Frank Hammerschmidt / dpa / Scanpix

Euroopa Parlamendi valimised toimusid sel suvel, mille tulemused hämmastasid maailma. Seda eriti tugevalt just Saksamaal, kus paremäärmuslik erakond Alternatiiv Saksamaale (AfD) sai 15,89-protsendise häältesaagiga riigis teise koha. Küsimusele, kuidas partei, mida süüdistatakse regulaarselt natsismi rehabiliteerimises ja rahvuslike konfliktide õhutamises, suutis saavutada laialdast populaarsust avalikkuse seas, vastab oma artiklis riigiteaduste ja majandusteaduse teise kursuse tudeng Polina Bargan.

Samuti toimusid septembri alguses Saksamaal kahes Ida-Saksa liidumaal valimised, kus AfD tugevdas märkimisväärselt oma positsiooni, saades esimeseks paremäärmuslikuks erakonnaks, mis võitis valimised mõnes liidumaal pärast Teist maailmasõda. Tüüringis sai AfD umbes 32,8 protsenti häältest, edestades teise koha saanud Kristlik-Demokraatlikku Liitu (CDU), mis sai umbes 23,6 protsenti häältest, pea kümne protsendiga. Saksimaal oli erakond samuti tugev, saavutades 30,6 protsendiga teise koha. Ka eile toimunud Brandenburgi valimistel ennustati AfD-le head tulemust.

Need valimised ainult rõhutasid kasvavat rahulolematust föderaalvalitsuse poliitikaga ja paremäärmuslike jõudude tugevnemist Ida-Saksamaal, mis oli nähtav juba Euroopa Parlamendi valimistel.