GALERII ⟩ Tallinna Ühisgümnaasiumi staadionikontsert võib saada traditsiooniks

​18.septembri õhtul toimus Tallinna Ühisgümnaasiumi staadionil, Lutheri kvartali ja trammide depoo kõrval staadionikontsert, mille eesmärgiks oli esialgu raha koguda kooli uue klaveri ostuks. Koolipere jaoks kujunes sellest aga veelgi tähenduslikum sündmus ning osalejad ootavad kontserdile järge.

Kooli direktor tõdes, et tahab koolile luua uue traditsiooni. Korralikult varustatud lavatehnika-, helivõimu ja valgustusega staadioniots andis lootust, et tuleb hea ja nauditav kontsert, mis jalgapallimurul koolipere ja külalised tantsima paneb. Esinesid Tallinna Ühisgümnaasiumi vilistlased Teet ja Tuuli Velling ning Inga Lunge koos Toomas Lungega, kes on Tartu Miina Härma koolist. Vahepeal luges kirjanik Jan Kaus (vilistlane) lavalt haaravalt luuletusi erinevatelt autoritelt. 

Koolibänd Kaks Nädalat küttis oma esitusega naha külalistel kuumaks ning nendega liitus ka Ivo Linna (esindades kooli vilistlasi Rock Hotellist Heigo Mirkat ja Priit Põldroosi). Teise poole kontserdist täitis igipopulaarne 2 Quick Start, kelle koosseisus on kooli vilistlane Alar Kotkas.

Publikut, kelleks olid õpilased, lapsevanemad, õpetajad, vilistlased – silmaga hinnates vanuses 5 – 75 aastat moodustas ühe rõõmsa pere, keda rõõmustasid ka lisalood. Arvatavasti oleks iga kool sellise koolipere üle õnnelik.

Muljeid ja mõtteid peale kontserti

Inga Lunge, kooli vilistlane, näitleja, kirjanik ja muusik, kes koos Toomas Lungega oma südamlike lauludega kontserdipubliku kõigepealt üles soojendasid.

Mida arvad tänasest staadionikontserdist, milline on tunne?

Ma ei olnud oma kooli staadionil vahepeal olnud, kui viimati jooksin siis vist Cooperi testi. See polnud mulle raske, sest tegin tollel ajal palju kergejõustikku. Mõnus, helge nostalgia ja natuke kurbust ka, sest tulevad meelde need väga head õpetajad, keda meie hulgas enam ei ole.

Nimeta mõned?

Matemaatikaõpetaja Helve Rosberg, kes huvitaval kombel on andnud matemaatikat ka minu kursusejuhendajale Lembit Petersonile. Kuigi mul on Lembituga vanusevahe väga suur. Teine oli Ene Liivaste, kirjandusõpetaja, kes oli minu esimene kirjandusõpetaja. Tema oskas oma mõtete ja väljaütlemistega tekitada tunde, et midagi minus on ka kirjutamise poolelt. Olengi kirjutanud ja välja andnud oma raamatuid. Sain selleks koolist tugeva tõuke.

Seega, kool soodustas andeid?

See on väga paljus õpetajates kinni. See on suur õnn, kui aineid on andnud karismaatilised õpetajad. Nad jäävad meelde ja inspireerivad edasises elus. Need on õpetajad, kes oma valdkonda naudivad ja on sellesse pühendunud. Meelde aga võib jääda ja õpilasi omavahel liita õpetaja, kes kooli ajal mõjub õpilastele kiusajana, keda seetõttu kardetakse.

Kas läheksid veel, kui direktor kutsub järgmisele staadionikontserdile?

See on üritus, kus kooli vilistlased saavad kokku. Sellest kontserdist võikski saada mõnus traditsioon, vilistlaset kokku käimise koht. Selliste üritustega saavad vilistlased panustada kooli arengusse. Seekord olid klaver, mille ostmiseks raha kogume, teinekord võib olla midagi muud. Kas või selleks, et toetada mõnede õpilaste õppereise välismaale. Vilistlaset hulgast aga seekord ei olnud kindlasti laval kõik need, kes meil suured esinejad on. Valik on meie kooli lõpetanute hulgast suur.

Mida ütled koolibändi kohta, kellega koos esines Ivo Linna?

See on hämmastav, kuivõrd ajaga noored muutuvad. Kui nõukogude ajal ei julgenud noored laval õieti liigutadagi, olid laval väga kammitsetud, siis praegu on ikka väga palju vabadusi ja võimalusi, mida noored oskavad ära kasutada. Nad saavad esineda suurel laval, kus on korralik heli, hea helimees, nad esinevad staadionil – mõelda vaid, kui uhke asi see on! Ükskõik, mis sinust elus edasi saab, jätab see sinusse väga hea jälje. Koolibändi tase on hämmastav! Seda ei saaks kuidagi nimetada lihtsalt koolibändiks, millisel sõnal on selline maik juures, mis ei ütle Ühisgümnaasiumi bändi kohta midagi või jätab vale mulje. Selle bändi esitus oli väga äge ja professionaalsel tasemel tehtud. Tore oli näha, et ka Ivole see meeldis, ta nautis noorega esinemist täiega. 

 

Jan Kaus, kooli vilistlane, kirjanik, kes esitas staadionikontserdi laval luulet erinevatelt autoritelt

Oled tõeline multitalent, mitte ainult kirjanik vaid hea esineja ka.

Pean end nii autoriks, kui ka interpreediks. Ka kirjanduse esitamist saab esitada erineval moel interpreteerides. Kasutan iga võimalust selleks ning nüüd on tekkinud juba ka pakkumisi esinemiseks. Mitte ainult enda kirjutatu esitamiseks.

Luulet eriti ei loeta ega kuulata?

Eriti sellises staadioni vormis mitte.

Kui tugev side sul on kooliga?

Mõnevõrra on. Paljudel on, sest nooruses elatakse läbi palju esmakordselt elus toimunud sündmusi, nagu esimene armumine jms. Need jäädvustuvad eriti tugevalt mällu. 80ndate lõpus keskkoolis olid tugevad nõukogude vastased meeleolud, eneseteadvuse ärkamine, väljendamiseni luule ja muusika kaudu jms. Olen tänulik emakeele õpetaja Liivi Reinertile, kes julgustas mind kirjanduslikule eneseväljendusele.

Tegime ka kooli ajal bändi. Praegu on koolibänd «Kaks Nädalat». Lauljanna Mia on minu klassikaaslaste tütar, tema isaga tegin ka ise koolis bändi. Muidugi «Kaks nädalat» professionaalne tase ja meie kunagise bändi tase ei ole võrreldavad. Noored inimesed on juba nii enesekindlad ja professionaalsed! Bändi teine vokalist hakkas kohe publikuga julgelt suhtlema – frontman.

Sellise tasemega koolibänd kehastab minu arvates Eesti ja demokraatia arengut. Meie tegime bändi trotsina, tingimustest hoolimata ja kehvade pillidega. Praegustel noortel näib olevat teadlikkuse ja võimaluste tase hoopis teine ja nad teevad kõike väga hästi. Mia ütleb, et tunneb end lavale looduna.

Millal õppisid Ühsigümnaasiumis?

Aastatel 1977 – 1989, kui nimeks oli Tallinna 20. keskkool

Oled ka siis nõukogude aegne koolipoiss?

Stagnatsioon ulatus meie kooli ju täiega. Eks meie suunasime oma rahulolematust ka rohkem pidutsemisse ja sihitusse mässamisse.

Kuidas kontsert meeldis?

Tunnustan Mehis Peverit, kes sellise ürituse sellise väga hea kavaga kokku pani. Kogu see esinemise gradatsioon läks tõusvas joones.

 

Indrek Laul, Klaverivabriku direktor, kelle «Estonia» klaveri ostuks toimub korjandus

Mis mulje on kontserdist jäänud?

See on suurepärane kooli kokkusaamine. Seda on olnud tore näha, kuidas leitakse siin oma koolikaaslasi ning saadakse teada, kes kõik siin koolis on õppinud. Direktor on öelnud, et teeb seda järgmisel aastal jälle. Kuigi see kontsert algas klaverist peale, on siin tekkinud täiesti omaette hea tunnetus – fiiling. Tunne, et see on koht, kus jälle kokku saada ja pidu pidada. See on ilus kool, pika ajalooga, Eesti ajal juba ehitatud. Näen, kuidas kõik tantsivad kaasa ja hüppavad: inimestele meeldivad sellised asjad. Kunagi Torontos tegi ka kool klaveri ostuks kontserdi, raha saadi kokku ja otsustati ka katuse jaoks raha korjata.

Joosep Tomingas, koolibändi trummar

Kaua te koos mängite?

Kas Ivo Linnaga koos või üldse?

Üldse koos?

Meil läheb kolmas aasta. Oleme nüüd juba 12.klassis..

Mis on bändi nimi?

Kaks Nädalat.

Mis saab siis, kui kool läbi?

Meil on kaks paralleelklassi, mõlemast on bändis. Meil on plaan kokku jääda, kui ka minnakse edasi õppima. Üks bändi liige on aga juba eelmisel aastal lõpetanud. Aga aeg ütleb, mis on võimalik.

Kas teil on juhendaja?

Praegu ei ole. Räägime omavahel ja valime ise laule.

Kristiina Lillepea, kooli huvijuhi kommentaar

Bändi koosseis: vokalistid Miia Saara Mariste ja Martin Mägi, klahvpillid Hanna Ader, soolokitarr Jan-Martin Sõrmus, basskitarril Andreas Lepik, trummar Joosep Tomingas

Kaks aastat olen olnud nende juhendaja, viimane pool aastat rohkem toetaja ja nõuandja rollis, nad on väga tublid ja iseseisvad. Laulude valik ka neil väga hea.

Nime said nad selle järgi, et kui nad alustasid, siis mitu korda oli nii, et neil oli järgmiseks esinemiseks valmistumiseks ainult kaks nädalat aega.

 

Direktor Mehis Peveri kontserdijärgseid mõtteid staadionikontserdist ja oma koolist

Täna oli viimane hetk, et sellist vabaõhu kontserti korraldada, kohe läheb külmaks.

Selle ürituse mõte tekkis sellest, et meie kool on olnud niivõrd hea õppeasutus, et siin ei ole tapetud andeid. Palju on ka selliseid, kes kooli ajal ei ole silma paistnud, aga kooli ajal ei ole ka soovi midagi ära teha, ära hävitatud.

Ei tohi kooliõpilasele öelda, et sa mingit asja ei oska ega hakkagi oskama, kuid selliseid asju ei tohi ka hinge võtta.

Jan Kausilt tuli mõte teha korralik teatrietendus Ühisgümnaasiumi ajaloost. Saame kasutada reaalselt toimunud asju, mida siis näideldakse.

See on ka elutarkus, et kanna kaasas head ja ära kanna muresid ja hädasid, see on tervise ja hea elu pant. Kooli ülesanne on luua võimalusi luua ja saada midagi head.

Tänane üritus tuli hästi välja, natuke isegi parem, kui ma lootsin. Kõik, kes tulid esinema, andsid oma parima. Mul on väga hea seda tõdeda, et kooli vilistlased on kooli taga. Kahjuks oli rahvast vähem, kui see üritus vääris. Aga nagu Indrek Laul ütles – esimene kord on natukene, teine kord rohkem ja kolmas kord on täismaja. Tahan sellest nüüd kujundada traditsiooni.

Klaveriostuks on raha muidugi veel puudu, kuid vilistlaset panus on juba vägev. Täna oli ühe suure asja algus. Me oleme korra juba samasugust asja teinud, kui meil käisid  Muusikaakadeemia ja MUBA klaveri eriala õpilased rektor Ivari Ilja mängimas. Kindlasti teeme selliseid heategevusüritusi veel. 

Annetada saab MTÜ Tallinna Ühisgümnaasiumi hoolekande Seltsi arvele, mille leiab Seltsi kodulehelt. Võib kand märksõnaga «klaveri eest». Suurannetajatele, kes annetavad üle saja euro, antakse ka märgid.