Läkaköha levib praegu suure hooga ja seab ohtu terveid peresid

Läkaköha on väikestele ilmakodanikele ränk. Pilt on illustratiivne Foto: Priit Simson / Postimees

Eestis on järjest enam läkaköhajuhtusid ning üha sagedamini haigestuvad ühe katuse all elavad inimesed. 

Postimees on kirjutanud, et terviseameti andmetel on läkaköha tänavu Eestis registreeritud eelmise aasta sama ajaga võrreldes kümme korda enam. Terviseamet edastas, et kui mullu oli esimese kaheksa kuuga haigestumisi üheksa, siis sel aastal on nakatumisi juba 97.

«Sagenenud on ka kollete esinemine, mis tähendab, et ühes peres või leibkonnas haigestub mitu inimest korraga. Statistika järgi on 30 protsenti haigusjuhtudest peresisesed kolded, kus on samal ajal 2–4 haigusjuhtu ning haigestusid nii vanemad kui ka lapsed,» ütles terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova.

Tema sõnutsi on haigestunute seas märgatavalt suurenenud laste osakaal. «Kuni 14-aastased lapsed moodustavad haigestunute üldhulgast 49 protsenti. Enamik haigestunutest on läkaköha vastu vaktsineerimata,» rõhutas Filippova.

Ta rääkis, et just kolletena registreeritud haigusjuhtude puhul on märgata, et haigestunud lastest enamik ei ole haiguse vastu vaktsineeritud. Läkaköha vastu vaktsineeritud lastel ja täiskasvanutel on haiguse kulg tunduvalt kergem.

Kui 2000ndate alguses küündis aastaste laste läkaköha vastu vaktsineeritus 95 protsendi lähedale, siis viimase kümne aastaga on see langenud 20 protsenti: 2013. aastal oli läkaköha vastu vaktsineeritus aastaste laste seas 93,6 protsenti, kuid 2023. aastal vaid 73,3 protsenti. Eriti järsk on kukkumine viimase viie aasta jooksul – aastaste laste vaktsiiniga hõlmatus on alates 2019. aastast langenud 18,1 protsendile.

Terviseamet soovitab vaktsineerida kogu perel, kui seal kasvab alla kolmekuuseid imikuid.

2007. aastal suri Eestis kuuvanune poiss perekonnas, kus varem haigestusid vend ja ema.