MADIS JÜRGENI REPORTAAŽ ⟩ Suur unistus sai teoks: väga mõnus tunne!

Asjaolu, et kiilu all on nelikümmend meetrit vett, ei teinud Ulvile põrmugi muret. Täitsa nagu kodus õue peal! Foto: Madis Veltman

Laevakapten Jaanus Nõgisto tegi teoks selle, millest Soomaa pensionieas elanik Ulvi Rosenberg lapsest peale unistanud oli – viis ta purjelaevaga merele.

Soomaal oli viies aastaaeg, igal pool vesi. Sõudsime paadiga kaks kilomeetrit, enne kui Ulvi juurde saime. Vesi õues oli põlvini. Tuul lõõtsus. Hobused solistasid vees nagu hülged.

Ulvi, kummist kalamehepüksid jalas, seisis aia ääres ja rääkis. Kuidas postiljonid pole siia kunagi jõudnud. Et elas koos vennaga, aga vend suri. Et käib korra kuus Viljandis, mis jääb 36 kilomeetri kaugusele. Toob ära terve kuu ajalehed. Veab vana maasturiloksuga toidukraami ja joogivett, sest kaevu ei ole. Või toob traktorile uue jupi.

Rääkis, et jõgi pressib majale järjest lähemale, maja vajub, ahjus on praod, kütta ei saa, talvel on toas miinuskraadid. Ja kui kütakski, poleks palju abi, sest seinad ei pea sooja.

«Millest sa unistad?» küsisin Ulvilt, ise mõtlesin, et küllap soojast majast.

Ulvi vaatas kaugele üle heinamaa. «Et saaks purjelaevaga merele! Olen unistanud sellest terve elu.»