/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2013/09/05/2068723t1h0a30.jpg)
Tallinna volikogu neljapäevasel istungil anti üle kõigi kuue volikogus esindatud fraktsiooni ning fraktsioonitute saadikute algatatud otsuse eelnõu Suurpõgenemise mälestusmärgi rajamiseks Maarjamäe mälestuskompleksi.
Maarjamäele võidakse rajada Suurpõgenemise mälestusmärk
Sel nädalal meenutatakse sündmustega üle Eesti 80 aasta möödumist Suurpõgenemisest. 1944. aasta augusti lõpus pagesid kümned tuhanded eestimaalased läheneva Punaarmee eest läände ja hoidsid läbi okupatsiooniaja eestlust elus välismaal.
Kõigi linnavolikogus esindatud poliitiliste jõudude üksmeeles sündinud otsuse eelnõu üle andnud Tarmo Kruusimäe (Isamaa) sõnul on Suurpõgenemine üks Eesti viimase sajandi hallimaid hetki, mille täielikku dokumenteerimist pole ette võetud tänaseni.
«75 000 – 80 000 inimest põgenes likvideerimisohu ja punaterrori eest ning sel teel hukkus neist kuni 5000. Tallinnal, kui suurimal omavalitsusel, kust oli ka enim lahkujaid, on moraalne võlg mälestusmärgi rajamiseks,» ütles Kruusimäe.
Maarjamäe mälestusväli
Mälestuskompleks asub Tallinnas Kadrioru asumis Pirita tee ääres, kuhu kuuluvad eri ajastute mälestusmärgid.
Maarjamäe memoriaali keskne objekt on 35 meetri kõrgune Jääretke obelisk, mis valmis 1960. aastal.
Saksa okupatsiooni ajal matsid sakslased Maarjamäele 3000–4000 sõdurit, nende hulgas ka 1941. aasta juulis bolševike haarangul maha lastud eesti lendurid, mitu metsavenda ning Erna rühma sõdurid.
1944. aastal tasandati kalmistul olnud hauatähised.
2016. aastal kuulutati välja ideekonkurss, et luua Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks Maarjamäele mälestusmärk, meenutamaks inimesi, kes langesid kommunismi kuritegude ohvriks. Mälestuspaigas on nimeliselt kirjas ligikaudu 20 000 elu kaotanud inimese nime, kellest suur osa suri kodumaast kaugel ja kelle matmiskoht on paljudel juhtudel teadmata. Mälestusmärk «Teekond» avati 23. augustil 2018.