Eesti Õigeusu Kirik alustab dialoogi MPEÕK eraldamiseks Vene kirikust

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik alustab dialoogi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga, et aidata viimasel end lahti siduda Vene Õigeusu Kiriku alluvusest. Foto: Eero Vabamägi

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) alustab dialoogi Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikuga (MPEÕK), et aidata viimasel end lahti siduda Venemaa agressioonipoliitikat toetava Vene õigeusu kiriku alluvusest, säilitades seejuures kanoonilise sideme ülemaailmse õigeusu kirikuga.

Esimese sammuna pakub EAÕK MPEÕK-le vene traditsiooni koguduste omavalitsusliku vikariaadi staatust.

«See tähendaks endise MPEÕK jäämist omaette kiriklikuks üksuseks, mis võib jätkata oma kiriklike tavade järgimist, kasutada oma keelt ja kalendrit ning olla majanduslikult täiesti iseseisev,» kirjutas EAÕK avalduses.

Vikariaadi piiskopid meenutaksid jumalikul liturgial EAÕK metropoliidi nime, preestrid ja diakonid oma kohalikku piiskoppi.

Vajadusel palub EAÕK Eesti Kirikute Nõukogul aidata oma egiidi all kaht õigeusu kirikut pidada.

Kuni 1940. aastani oli õigeusu kirik Eestis ühtne. Enamik venekeelseid kogudusi ja kloostreid allusid EAÕK Narva piiskopkonnale, kasutades oma keelt ja järgides omaenda tavasid. Kirikul oli 159 kogudust, üle 180 vaimuliku, kolm kloostrit ning sellesse kuulus ligi 20 protsenti Eesti rahvastikust.

Seoses Nõukogude okupatsiooniga allutati kirik sunniviisil ja kaanonite vastaselt Moskva patriarhaadile ja selle organid hajutati. EAÕK põhikirjaline tegevus jätkus vaid paguluses.