/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/04/16/13057898t1h1271.jpg)
Eesti Tööandjate Keskliit pole nõus majandus- ja kommunikatsiooniminister Erkki Keldo (RE) plaaniga anda riikliku lepitaja ülesanded üle õiguskantslerile.
Tööandjad ei ole rahul lepitaja ametikoha kaotamisega
Tööandjate keskliidu tegevjuht Arto Aas kirjutas ministrile, et tööandjad mõistavad muudatuse ajendiks olevat kulude kokkuhoidu, kuid seda ei saa teha tööandjate ja töötajate esindajate õiguste kärpimisega.
«Seda enam, et kulusid eeldab ka õiguskantslerile uute ülesannete lisamine, kasvõi uute ametnike tööle võtmiseks, koolitusteks jne,» edastas Aas.
Tegevjuht kirjutas, et tööandjate keskliit ei saa nõustuda, et tööturu osapooltelt võetakse ära õigus riikliku lepitaja kandidaadi nimetamiseks.
«Riiklik lepitaja kui isik peab omama kogemusi ettevõtlusest, tööturust ja kollektiivsetest töösuhetest, samas kui õiguskantsleril peab olema akadeemiline juriidiline haridus ning ta peab olema tunnustatud jurist. Töötülide lahendamine pole aga üldjuhul juriidiline vaidlus,» ütles Aas, kelle sõnul sobib riiklikuks lepitajaks praktilise töökogemusega inimene, kes tunneb hästi tööturu valdkonda ning suudab edukalt pooli nõustada ning läbirääkimisi pidada.
«Samuti peab ta olema vaidlevate poolte jaoks piisavalt usaldusväärne ja autoriteetne. Sellised isikud leitakse tavapäraselt mõlema tööturu osapoole, tööandjate ja ametiühingute koostöös ja nende ettepanekul,» arutles Aas, kes tõi välja, et õiguskantsleri nimetab ametisse riigikogu presidendi ettepanekul ning tööturu osapoolte ettepanek ei oma siinkohal mingit rolli. «On täiesti selge, et õiguskantsleri põhifookus ja kompetents ei ole tööturuga seotud,» sõnas ta.
Tööandjad viitasid ka sellele, et riigil on kujunenud ebameeldiv praktika, kus tööturu osapooltele antakse eelnõudele arvamuse avaldamiseks äärmiselt ebamõistlik tähtaeg.
«Samuti häirib suundumus, et järjest enam soovib osa poliitikuid võtta üle sotsiaalpartnerite rolli, näiteks alampalga küsimustes. See ei kõnele heast poliitilisest kultuurist,» ütles Aas.
Ta lisas: «Oleme veendunud, et ka praeguse lepitaja töökorralduse juures on võimalik kulude kärbe, ilma et sellega saaks riikliku lepitaja funktsioon oluliselt kahjustada.»
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on saatnud kooskõlastusringile eelnõu, millega antakse riikliku lepitaja ülesanded üle õiguskantslerile. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul aitab riikliku lepitaja ülesannete üleandmine õiguskantslerile tõsta kollektiivsete töötülide lahendamise kvaliteeti ja tõhusust ning hoida kokku kulusid.
Õiguskantsler Ülle Madise sõnul võib see kaasa tuua rollikonflikti. «Õiguskantslerile tuleks täiendava ülesande täitmiseks eraldada riigieelarvest täiendavalt ca 80 000 eurot aastas lepitusprotsessi eest vastutava ametniku ja ekspertide palkamiseks, tõenäoliselt lisanduks ka muid kulusid,» lausus Madise.
Riikliku lepitaja Meelis Virkebau hinnangul on tegemist pseudolahendusega ning see lammutab veerand sajandit toiminud tõhusa kollektiivsete töötülide lepitamise süsteemi. «Sama hästi võiks anda riikliku lepitaja ülesanded olümpiakomiteele,» lausus Virkebau.