Seitsme aastaga 1,6 miljardit suurendab Eesti jõuõlga laskemoonaturul

Kõige suurem kuluartikkel Eesti laskemoonatehingutes lähiaastateks on ATACMSid, mille ühe lasu hind võib küündida ligi kahe miljoni euroni. Foto: Abaca/scanpix

Sel nädalal riigieelarves kokkuleppele jõudnud valitsus lubab kaitseväele laskemoona ostuks 1,6 miljardit eurot kuni aastani 2031. Riigi kaitseinvesteeringute keskuse (RKIK) peadirektori Magnus-Valdemar Saare sõnul annab nii pika ajaperspektiiviga otsus meile tugevama jõuõla moonatootjatega läbirääkimistel.

Kaitseminister Hanno Pevkur (RE) põhjendas teisipäeval just sellise ajatelje tõmbamist muu hulgas sellega, et enne 2029.–2030. aastat ei ole soovitud mahtudes laskemoona võimalik turult kätte saada. Pevkur ütles ka neljapäeval, et kohe järgmisel aastal ei sõlmita kõiki hankeid lepinguteks, vaid need jaotatakse kümnendi teise poole peale laiali. Pevkur põhjendas seda Eesti Rahvusringhäälingule (ERR) sellega, et oleks võimalik aastate jooksul muutuvate oludega (kasvõi näiteks tehnoloogiarenguga) kaasas käia. «Ma olen sügavalt veendunud, et on mõistlik jagada seda pikema aja peale ja on mõistlik seda teha niimoodi, et me jätame ka teatud puhvri.»

RKIKi juht Saar usub, et turuolukord ja tarneajad selle kokkuleppe juures olulist rolli ei mänginud. «Tarneajad mõjutavad tõenäoliselt rohkem seda, milliseid alternatiive kaaluda ja milliseid lahendeid eelistada,» sõnas Saar.