/nginx/o/2011/07/05/656910t1he429.jpg)
Politsei peadirektori asetäitja Tarmo Miilitsa sõnul nõuab halb olukord liikluses karme meetmeid ja karistusi, et anda liiklusrikkujatele selge signaal hukkamõistust nende käitumisele, vahendab ERR Uudised.
Miilits: suulise hoiatusega enam liiklusrikkujad ei pääse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olukord liikluses on hull ja see nõuab järske ja karme meetmeid ja selget signaali liiklejatele,» rääkis Miilits intervjuus Vikerraadiole.
Suulist hoiatamist tuleb tema sõnul vähem või ei tule üldse ning rahalised karistusi määratakse suuremas summas, samuti kavatseb politsei rakendada karistusena senisest enam juhtimisõiguse äravõtmist.
Peamised murekohad liikluses on Miilitsa sõnul jätkuvalt kiirus, joobes juhtimine ja turvavarustuse mittekasutamine.
Näiteks võib politseikomissar Riho Tänaku andmetel rahvusvahelistele liiklusuuringutele tuginedes väita, et autojuhtide poolt keskmise sõidukiiruse alandamine 5 km/h, tooks kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ligi 30 protsenti.
Politsei plaanib lähiajal oma töö ümber korraldada nii, et kabinetitöötajate ressursi arvelt tõstetakse väljas töötavate politseinike arvu.
Sel nädalal hakkavad liikluspolitseinikud üle-euroopalise teemanädala raames rohkem tähelepanu pöörama kiiruseületamistele. Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedasim liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus.
Kui eelmisel aastal jättis esimeses kvartalis liikluses elu 19 inimest, siis tänavu hukkus esimese kolme kuuga juba 27 inimest. Viimastel andmetel on liikluses surma saanute arv tõusnud 33ni. Käesoleva aasta kolme esimese kuuga toimus liiklusõnnetusi kokku 256, eelmisel aastal oli see arv 241.