Vastupanuvõitlemise päeval heisatakse Eesti lipud

Vastupanuvõitlemise päeval heisatakse Eesti lipud. Foto: Mihkel Maripuu

Valitsus otsustas neljapäeval kehtestada vastupanuvõitluse päeva, 22. septembri erakorraliseks lipupäevaks.

Lippude heiskamisega meenutatakse Eesti elanike vastupanuvõitlust totalitaarsetele režiimidele aastatel 1940–1991, mälestatakse 1944. aastal Nõukogude Liidu terrori eest kodumaalt pagema sunnituid ning tähistatakse Otto Tiefi valitsuse tegevuse 80. aastapäeva.

«Eestlaste visa vastupanu 47 aastat väldanud Nõukogude Liidu okupatsioonile on meenutamist väärt,» ütles lipupäeva eelnõu esitaja riigisekretär Taimar Peterkop. «Otto Tiefi valitsuse ametisse asumine 1944. aastal on riikluse akt, mis taastas Eesti iseseisvuse mõnepäevases võimaluste aknas. Eesti taasokupeerimisega kaasnenud terror ja hirm ei heidutanud meid eestluse ideed südames edasi kandmast. See väljendus nii kodanikurühmade kui üksikisikute korraldatud vastupanuaktides. Riikluse seisukohast tuleb kordaläinuks pidada eksiilvalitsuse ja meie diplomaatide pingutusi selle nimel, et lääneriigid ei tunnustanud Eesti okupeerimist,» ütles Peterkop.

Eesti lipu heiskavad pühapäeval, 22. septembril valitsuse korraldusel kõik riigi-, valla- ja linnaasutused ning ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti ühtsustunde, demokraatiaideaali ning vabadustahte väljendamiseks on sinimustvalgeid lippe oodatud heiskama kõik Eesti elanikud, ettevõtted ja ühingud. Lipud heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 ning langetatakse päikeseloojangul.