Riik näeb MPEÕK uues põhikirjas endiselt seost Kremli kirikuga

Tallinnas Toompeal asuv Aleksander Nevski katedraal ehk Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku stavropigiaalne õigeusu kirik. Foto: Sander Ilvest

Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) esindaja saatis augusti lõpus siseministeeriumile uuendatud põhikirja teksti. Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits saatis eile piiskop Danielile kriitilise ja mureliku kirja. 

Miilits kirjutas piiskop Danielile, et muudatuste analüüs osutub töömahukamaks, kui siseministeerium algul prognoosis ning teksti läbitöötamisega alles tegeldakse.

«Esmane üldhinnang on, et esitatud tekst ei ole täielikus kooskõlas senistel kohtumistel riigi väljendatud selge ootusega, et praegune MPEÕK katkestaks kõik sidemed Vene õigeusu kirikuga / Moskva patriarhaadiga,» edastas Miilits. 

Kantsler kirjutab, et piiskop Danieli kinnitusel tegeleb MPEÕK põhikirja tekstis Vene õigeusu kiriku administratiivse mõju vähendamisega, kuid riigi ootus on (vastavalt riigikogu selle aasta 6. mai avaldusele, millega kuulutati Moskva patriarhaat Venemaa sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks), et see mõju täielikult kaotataks.

Tarmo Miilits: sõna «iseseisev» ei saa olla samal ajal «sõltuv» ja «kellelegi alluv»

«Oleme murelikud ja kriitilised, et püüate jätkuvalt toetuda patriarh Aleksius II 1993. aastal välja antud tomosele,» edastas ministeeriumi kantsler. Tema sõnul on dokument olemuselt vastuoluline, kuna ühelt poolt sõnastab kiriku administratiivse iseseisvuse (st juhtimise ja korraldamisega seotud sõltumatuse ning vabaduse ja mitte kellelegi allumise), teisalt sätestab otsuste ja kirikujuhi kinnitamise patriarhi poolt ning kohustuse toimida kooskõlas Moskva patriarhaadi Püha Sinodi määrustega ning Moskva ja kogu Venemaa patriarhi käskkirjadega.

«Me teame ning mõistame, et inimkond on kokku leppinud sõnade vormis ja tähendustes, seega näiteks värvide puhul ei ole valge samal ajal ka must. Niisamuti sõna «iseseisev» ei saa olla samal ajal «sõltuv» ja «kellelegi alluv»,» selgitas Miilits. 

Kantsler kinnitas piiskop Danielile, et siseministeerium jätkab tööd põhikirja teksti analüüsi ja järelduste koostamisega.

Põhikirja muudatused ja kohtusse pöördumine

Septembri alguses esitas MPEÕK siseministeeriumile oma põhikirja muudatused, mis peaksid kinnitama administratiivsete sidemete kaotamist Venemaa õigeusu kirikuga. Samal ajal pöörduti ka kohtusse, et saada end vabaks riigikogu avaldusest, mille alusel riik muudatusi nõuab.

«Eesti Vabariigi parlament võttis vastu poliitilise seisukoha ja seda ei ole minu arvates võimalik vaidlustada,» kommenteeris tollal siseminister Lauri Läänemets (SDE).

MPEÕK esindaja, Tartu piiskop ja Tallinna piiskopkonna vikaarpiiskop Daniel Lepisk lausus siis, et nende otsused on tehtud, aga tehniliselt on vaja esitada kohturegistrisse protokollid ja põhikirja muudatused, mistõttu võivad asjad venida. Põhikirja muudatuste puhul on tema sõnul jutt kahest asjast. «Riigi jaoks tuleb administratiivsed sidemed ja nende mõju kaotada. Kuid need sammud, mida meie saame astuda, on kiriklikud ja lähtuvad kanoonilistest seadustest,» selgitas ta.

Usuteaduste professor: pakutud lahendus on näiline

Tartu Ülikooli kirikuloo kaasprofessor ja Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku usuteaduste instituudi kirikuloo professor Priit Rohtmets on juhtinud tähelepanu, et MPEÕK tegutsemine kriisi lahendamiseks näib küll vastutulekuna, kuid seda on keeruline pidada Moskvast päriselt lahtirakendamiseks.

«Näib, et MPEÕK on valinud sarnased sammud, mida Vene õigeusu kiriku struktuuri kuuluvad kirikud on astunud Lätis ja Ukrainas, püüdes ühepoolselt kustutada oma põhikirjast viited Vene õigeusu kirikule. Samal ajal aga kanooniline side säilib, sest 1993. aasta tomosest ehk Moskvast antud kiriklikust enesekorraldusest siinne kirik ei loobu,» ütles Rohtmets.

Tema sõnul tuleb meeles pidada, et usumaailmas on kanoonilised sidemed palju tähtsamad kui põhikirjalised.

Juuli lõpu kohtumisel tutvustas MPEÕK oma visiooni Moskva patriarhaadist lahtisidumise protsessist kahes etapis, kus esiteks muudetakse praegust põhikirja ning teises etapis alustatakse konsultatsioone Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga (EAÕK) leidmaks võimalusi, kuidas tulevikus koondada kõik Eesti õigeusklikud ühtse kiriku alla.

Esimeses etapis muudaks MPEÕK oma põhikirja, lõpetades ühepoolselt viited Vene õigeusu kiriku põhikirjale, kuid jättes sisse viite 1993. aasta tomosele (Venemaa patriarhi Aleksius II väljakuulutatud niinimetatud uus autonoomia, mille väidetav eesmärk oli saada enda kätte EAÕK-le tagastatavad varad. EAÕK autonoomia tagab Konstantinoopoli patriarhi 1923. aasta tomos. – toim).

6. mail kuulutas riigikogu Moskva patriarhaadi Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks. Riigikogu rõhutas avalduses, et Moskva patriarhaadi kuulutamine Venemaa Föderatsiooni sõjalist agressiooni toetavaks institutsiooniks puudutab Moskva patriarhaati kui institutsiooni ja juhtorganit, mitte õigeusu traditsioone järgivaid inimesi.

Riigikogu on aga täpsustanud, et Vene õigeusu kiriku põhikirja järgi moodustavad Moskva patriarhaadi ehk Vene õigeusu kiriku ka iseseisvad kirikud ja kloostrid, mistõttu on MPEÕK ja Pühtitsa klooster riigikogu avaldusega paraku otseselt hõlmatud.

Eesti siseministeerium peab läbirääkimisi nii MPEÕK kui ka Pühtitsa kloostriga Moskva patriarhaadi mõju vähendamiseks ja/või sellest lahtisidumiseks.