FOTOD ⟩ Mereväe laeval Kindral Kurvits mälestati suurpõgenemise ohvreid

Täna mälestatakse 1944. aasta suurpõgenemise ohvreid. President Alar Karis rääkis mälestushetkel Tallinna lahel Eesti mereväe laeval Kindral Kurvits, et see oli minek, mis puudutas paljusid Eesti kodusid, paljusid Eesti peresid. «See raske teekond oli täis südamevalu kodumaa ja siiajäänute pärast,» ütles Karis.

President lausus, et 1944. aasta suurpõgenemine ei olnud sõja jalust varju minek, vaid põgenemine uue Nõukogude okupatsiooni eest, kui Punaarmee oli jälle suure osa Eestist vallutanud.

«1940. ja 1941. aasta terror – tapmised, vangistamised, küüditamised – olid kõigil meeles ning et seda mitte enam kogeda, valisid kümned tuhanded meie kaaskodanikud ohtliku tee peamiselt üle Läänemere. Kes pages Rootsi, kes Saksamaale, kes alguses Soome, kes veel kuhugi,» kõneles Karis.

«See raske teekond oli täis südamevalu kodumaa ja siiajäänute pärast. Teekond napi pagasiga või üldse pagasita tundmatusse. Teekond, mis paljudele katkes sügismerel enne vabale kaldale jõudmist.»

President Karis meenutas oma ema, kes läks enda vanematega Saksamaale, kuid jäi sinna lõksu ning tuli lõpuks uuesti koju. Ta tsiteeris ema päevikut: «Tagasi jõudsin nälginuna, oma ainsas sitsikleidis ja tõdemusega, et olin saanud liiga vara täiskasvanuks.»

Kümned tuhanded eestlased aga jäidki võõrsile, ehitasid seal uue kodu ja suutsid töö leida. «Tugev väliseesti kogukond aitas oma riiki meeles hoida ja sünnimaad südames kanda ajal, kui Eesti oli totalitaarsete režiimide kokkuleppe järel maailmakaardilt otsekui pühitud,» rääkis riigipea.

«Nii siin kui sealpool Läänemerd ei lastud meie riigil unustusse vajuda. Eestlaste vabadusetahe oli tugevam võõrast võimust ja lõpuks jäi võit ikkagi meie poolele: taastasime oma Eesti Vabariigi.»

President Karis rääkis ebaõiglusest, mis Eesti rahva 20. sajandil laiali pillutas, ühele ja teisele poole külma sõja raudset eesriiet ning sellest, kuidas me möödunud sajandi lõpus hirmu tundmata jälle kokku saime.

«Hirm oli see, mis sundis Eestist 80 aastat tagasi põgenema. Nüüd, 80 aastat hiljem, oleme enesekindlad, oskame ja suudame ennast kaitsta ning siin, vaba maailma piiril seisame koos liitlastega NATOst ja Euroopa Liidust. Eesti saab tunda end julgelt ja kaitstult,» ütles president Karis.