/nginx/o/2024/09/19/16366020t1ha6a9.jpg)
Riigikontroll tõi oma aruandes välja, et ehkki eesmärk, et abiellumise, lapse sünni või mõne muu elusündmuse puhul tulevad piltlikult öeldes teenused ise inimese juurde, püstitati juba 2017. aastal ja selle nimel on kulutatud juba üle 11 miljoni euro, pole seda eesmärki seni suudetud täita.
Riigikontroll vahendas pressiteates, et ennetavaks ja kasutajakeskseks peetakse sellist avalikku teenust, mida asutus osutab omal algatusel, isiku eeldataval tahtel ja andmekogude andmete alusel, mis loob kasutajale oodatavat väärtust, on lihtsasti leitav ja kasutatav ning aitab kulusid ja aega kokku hoida.
Infoteenus on sündmusteenuse madalaim tase, kõrgemad tasemed on personaliseeritud teenus ja ennetav teenus. Infoteenus tähendab riigiportaalis eesti.ee sündmusteenuste ja nende osateenuste kohta koondinfo ja viidete kuvamist.
«Kui 2020. aastaks pidi valmima seitse toimivat ennetavat ja kasutajakeskset sündmusteenust, siis praeguseks on valmis viie elusündmuse infoteenused – abiellumise, lapse sünni, lähedase kaotuse, kaitseväe kohustuse täitmise ja Eestis kohanemise infoteenused,» kirjutati aruandes.
Lisaks puudub riigikontrolli teatel ministeeriumil teadmine, kui palju läheb alustatud sündmusteenuste arendamine kokku maksma.
Lisaks puudub riigikontrolli teatel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) teadmine, kui palju läheb alustatud sündmusteenuste arendamine kokku maksma, et need oleks ennetavad ja kasutajakesksed. Lisaks ei ole hinnatud, kui palju on mõistlik investeerida ja kulutada konkreetsete sündmusteenuste edasisele arendamisele.
«Toimivaid sündmusteenuseid ei ole suudetud luua, kuna sündmusteenuste arendamise planeerimisel ei näinud MKM esialgu ette arendusprotsessi kogu keerukust, näiteks raskusi mitme asutuse koostöö koordineerimisel ja erinevate arendusprioriteetide ühildamisel. Ka ei suudetud ette näha ja lahendada ennetavate ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomist takistavaid õiguslikke probleeme.»
«Näiteks missuguseid ennetavaid teenuseid võib kasutajatele pakkuda ilma nõusolekut küsimata ja missuguste teenuste osutamiseks on vaja eelnevalt saada kasutaja nõusolek ning kuidas reguleerida erinevate andmekogude töötlemine riigiportaalis,» tõi riigikontroll aruandes välja.
Ärisündmusteenuseid oli auditeerimise ajal MKMi hinnangul valminud viis, kuid audit näitas, et sisuliselt ei olnud kõik need teenused siiski veel sündmusteenusena kasutusvalmis: info kuvamine ettevõtte tähtajaliste kohustuste kohta, info kuvamine ettevõtte finantseerimisvõimaluste kohta, volituste haldamise infosüsteem, ettevõtja e-postkasti teenus ning ettevõtja andmekaart.
Paraku on näiteks ettevõtete tähtajaliste kohustuste teenusega liitunud ainult Eesti Pank.
Nimelt on riigikontrolli teatel ettevõtte finantseerimisvõimaluste ja tähtajaliste kohustustega seotud sündmusteenustes praegu vähe infot pakutavate toetuste ja tekkivate kohustuste kohta. «Finantseerimise ja tähtajaliste kohustuste teenuste puhul oleks informatiivne väärtus seda suurem, mida enam oleks teenusega liitunud asutusi, kes annavad ettevõtetele infot finantseerimisvõimaluste ja tekkivate kohustuste kohta. Paraku on näiteks ettevõtete tähtajaliste kohustuste teenusega liitunud ainult Eesti Pank.»
Riigikontroll soovitab MKMil panna paika sündmusteenuste arendamise täpsem eesmärk, sealhulgas see, millal ja millistes elu- ja ärisündmustes, missuguste vahendite ja tegevuste abil plaanitakse jõuda toimiva kasutajakeskse ja proaktiivse sündmusteenuseni. Seejuures tuleks nende sõnul analüüsida, milliseid sündmusteenuseid on otstarbekas n-ö kõrgeima arengutasemeni arendada.
Riigikontroll leiab, et MKMil tuleks välja selgitada, millised õiguslikud takistused sündmusteenuste arendamisel on lahendatavad, et võimaldada teenuste edasist arendamist ja viimist kõrgemale tasemele. Samuti tuleks teha konkreetsed läbikaalutud muudatusettepanekud nende õigusaktide muutmiseks, mis praegu ei võimalda ennetavate sündmusteenuste loomist ja andmete töötlemist riigiportaalis.
Riigikontroll soovitab lisaks MKMil leida ennetavate ja kasutajakesksete sündmusteenuste loomiseks nende teenuste arendamisele parem koostöömudel, et enam kaasata kõiki arendusega seotud osapooli, näiteks osateenuste omanikke, et arenduse lõpptulemus oleks võimalikult kasutajakeskne ja ennetav.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kommentaar
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tervitab Riigikontrolli tähelepanu sündmusteenuste arendamisele ning nõustub soovitustega, millest paljud on ministeeriumil juba töös. Ministeeriumi hinnangul on vääriti tõlgendatud, et riigil pole siiani õnnestunud luua veel ühtegi kasutamisvalmis digitaalset sündmusteenust.
Riigil on kasutamiseks valmis viis elusündmusteenust, kolm on peagi valmimas ning järgmise aasta lõpuks on erinevatel küpsustasemetel valmis vähemalt kümme elusündmusteenust. Ärisündmusteenuseid on ettevõtjatele loodud samuti viis, millest kolm on andmevahetusega teenused, nt volituste haldamise lahendus «Pääsuke», finantseerimise ning tähtajaliste kohustuste rakendus.
Sündmusteenuste arendamisel on tegemist suuremahulise ja väga paljusid osapooli puudutava teenuseinnovatsiooniga, kus tulemuseni jõudmine vajab pikaajalist järjekindlat koostööd, etapiviisi ja paindlikku lähenemist ning paljude asutuste infotehnoloogiliste lahenduste paralleelset arendamist. Samuti vajavad need protsessid rahalisi vahendeid.
Mööname, et sündmusteenuseid on ministeeriumil õnnestunud arendada soovitust aeglasemas tempos, mis on olnud suuresti tingitud sellest, et raha teenuste arendamiseks eraldati ministeeriumile alates 2022. aastast.
Sündmusteenuste arendamiseks investeeritud raha eest on praeguseks valminud üksjagu teenuseid. Inimestele on tänaseks kasutamiseks valmis elusündmusteenused, mis kätkevad abiellumist, lapse saamist, kaitseväekohustuse täitmist, Eestis kohanemist ja lähedase surma. Tegemist ei ole üksnes infoteenustega, vaid need on sündmusteenused, kus erinevate asutuste pakutavad teenused on inimese jaoks ühte riigi teabeväravasse sujuva kasutajateekonnana kokku toodud. Inimene ei pea ise erinevate asutuste kodulehekülgede vahel orienteeruma info otsimiseks. Küll aga on sündmusteenustel erinev küpsustase.
Näiteks abiellumisavaldus ja lahutuse avaldus olid ühed viimased teenused paberkandjal, kuid nüüd on neidki võimalik esitada digitaalselt (lahutuse avaldus alates 1. dets 2024). Lisaks tegeleme võimalusega tellida uued isikut tõendavad dokumendid juba üheskoos avalduse esitamisega. Oleme edasi arendamas ka lapse saamise, lahutuse ja erivajadusega lapse toetamise teenuseid ning peagi avamas pensionile jäämise sündmusteenust.
Elusündmusteenuste uuendatud visioon ja tegevusplaan aastani 2030 valmib 2025. aastal.
Nõustume, et sündmusteenuste arendamine on keeruline protsess, kus lisaks arendusele on olnud väljakutseid ka õiguslike probleemide ületamisel. MKM saatis 2024. suvel kooskõlastusringile avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis teeb võimalikuks sündmusteenuste järgmise arenguetapi. Muudatustega täpsustatakse Eesti teabevärava definitsiooni ja sisu ning luuakse selgem õiguslik alus, et riigi keskses teabeväravas saaks kuvada inimese kohta käivat isikustatud teavet ning seeläbi personaalset infot temaga seotud sündmusteenuste menetluse protsessist.
Ärisündmusteenuste vaates on järgitud teekaarti, mis on loodud aastani 2025. Teekaardil toodud ajaraamistikus on olnud eesmärgiks arendada teenuste MVP ehk minimaalne töötav toode. Praeguseks on loodud ettevõtjatele finantseerimise, tähtajaliste kohustuste, volituste haldamise rakendused, samuti uuendatud ettevõtja postkasti ja loodud ettevõtja andmekaart. Käesoleval aastal toome ettevõtjateni töötajatega seotud, tegevuslubade- ja majandustegevusteadete ning äritegevuste toetavate teenuste lahendused. MKM on alustanud ärisündmusteenuste tulevikuvisiooni loomisega, mille käigus hinnatakse ka praeguste teenuste vastavust ettevõtjate vajadusele ja edasisi arendusvajadusi, senisest teekaardist puuduolevaid teemasid ja ettepanekuid uuteks sündmuspõhisteks, proaktiivseteks või infoteenusteks. Seejärel on võimalik täpsustada tegevuste rahastusvajadus järgmise teekaardi perioodiks ja planeeritud tegevused ellu viia.
Nõustume, et koostöö ja kõikide arendusega seotud osapoolte kaasamine on väga oluline võtmekoht sündmusteenuste edukaks loomiseks ning kasutajakesksuse ja proaktiivselt toimivate teenuste tagamiseks, mis vastavad lõppkasutaja ootusele. Samuti nõustume, et ärisündmusteenuste terviklikuks toimimiseks on oluline liidestada teenustega võimalikult suur hulk asutusi.
MKM on saanud siiski ärisündmusteenused minimaalsel tasemel tähtajaks valmis. Tõsi – nendega liidestujaid on tõesti vähem, kui olime soovinud. Kuid vaatamata sellele käivad ka praegu aktiivsed ettevalmistustööd erinevate asutustega, et nad saaksid liidestuda tähtajaliste kohustuste portaaliga. Näiteks Statistikaamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). PRIA peaks kava kohaselt tähtajaliste kohustuste teenusega liituma järgmise aasta aprillis ja RIK hiljemalt septembris. Läbirääkimisi liidestumiseks peetakse või planeeritakse veel rohkem kui kümnes asutuses.
Ettevõtte rahastusvõimaluste rakendusega on liidestunud juba Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS), Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK), PRIA, Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskuse infosüsteemide kaudu pakutavad toetused.
Olemasolevate liidestujate kaudu on finantseerimisvõimaluste rakenduses ettevõtjatele nähtavad järgmiste asutuste toetused: PRIA, RTK SFOS süsteem ning sellega seoses Riigi Tugiteenuste Keskus, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), SA Valgamaa Arenguagentuur, Võrumaa Arenduskeskus, SA Jõgevamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Hiiumaa Arenduskeskus, Viljandimaa Omavalitsuste Liit, Põlvamaa Omavalitsuste Liit, Tartumaa Omavalitsuste Liit, SA Läänemaa, SA Järvamaa, Lääne-Viru Omavalitsuste Liit, Saaremaa Vallavalitsus, Pärnumaa Omavalitsuste Liit, Raplamaa Omavalitsuste Liit, Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.
Auditi eesmärk oli hinnata, kas sündmusteenuste arendamise protsess on muutnud otsesed avalikud teenused ennetavaks ja kasutajakeskseks viisil, nagu lubati 2017. aastal.
Auditi põhiküsimused ja kriteeriumid
Auditeeritud sündmusteenused ja asutused
Auditis oli vaatluse all periood 1. jaanuar 2018 – 10. aprill 2024.
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)