/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2019/12/20/12825428t1h0d44.jpg)
Täna mälestatakse 1944. aasta suurpõgenemise ohvreid.
Eestis mälestatakse suurpõgenemise ohvreid
Tallinnas Vabadussõja võidusamba juures algab mälestustseremoonia kell 17.15.
Välisministeerium kutsub kõiki 1944. aasta suurpõgenemise mälestustseremooniale, kus meenutatakse kodumaalt pagema sunnitud kaasmaalasi.
Kõnelevad välisminister Margus Tsahkna ja Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja Marju Rink-Abel. Mälestuspalve peab peapiiskop Urmas Viilma ja Karl Ristikivi luulet loeb tudeng Mark Metsa.
Kell 17.45 helisevad kirikute kellad üle Eesti ja kell 18–19.30 toimub jumalateenistus-kontsert Tallinna Jaani kirikus, esineb Arsise kellade kooli ansambel.
«Kutsun meenutama kõikjal suurpõgenemist, mis 80 aasta eest tabas Eestimaad ja eesti rahvast, lõhkudes perekondasid ja kogu ühiskonda ning lõhestades aastakümneteks eestlaskonna, sealhulgas kristlaskonna ja kiriku,» kirjutas peapiiskop Urmas Viilma kogudustele saadetud läkituses. Ühtlasi palus ta pühapäeva jumalateenistustel mälestada tuhandeid kaasmaalasi, kes toona põgenemisel hukkusid.
Eestisse sissetungiva Punaarmee eest põgenes 1944. aasta hilissuvel ja sügisel Läände hinnanguliselt 80 000 inimest. Põgenemise haripunkt oli ajavahemikus 19.–23. september. Punaterrori eest põgenenud eestlaste hulgas oli esindajaid kõikidest ühiskonnakihtidest. Tuhanded laeva- ja paadipõgenikest ei jõudnud aga kunagi sihtkohta, vaid uppusid Läänemeres.
Kohale jõudnud alustasid poliitilist võitlust Eesti iseseisvuse taastamise nimel, jätkates nii soomepoiste, metsavendade ning Eestisse jäänud mõttekaaslaste tegevust.