Põllumehed paluvad omavalitsustel maamaksu mitte tõsta

Paljud Eesti põllumehed kurdavad, et ei tule enam ots otsaga kokku ja nende jaks saab otsa. Foto: Marianne Loorents

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koos Eestimaa Talupidajate Keskliiduga saatis täna Eesti Linnade ja Valdade Liidule pöördumise, milles paluti mõistvat suhtumist, vastutustundlikkust ja hoolivust maamaksu määrade kehtestamisel põllumajandus- ja metsamaale.

Põllumehed ja metsaomanikud pingutavad iga päev selle nimel, et eestimaalaste toidulaual on oma maa pealt saadud puhas, kõrge kvaliteediga, värske ja maitsev toit ning keskkond ja loodus on hoitud ja mitmekesine.

Sel aastal jõustunud maamaksuseaduse muudatuste kohaselt on kohalikel omavalitsustel võimalus tõsta maamaksumäärasid, võttes arvesse 2022. aastal tehtud maa korralisel hindamisel saadud maa maksustamishindu, mille tulemusena on maa maksustamise aluseks olev põllumajandusmaa hind tõusnud kohati kuni 20 korda, keskmiselt 8,4 korda.

Võttes aluseks, et kohalike omavalitsuste volikogudel on seaduse kohaselt võimalik kehtestada maatulundusmaa maksumääraks 0,1–0,5 protsenti maa maksustamishinnast, võib maamaks põllumajandusmaale olenevalt piirkonnast tõusta mitmekümne euro võrra hektari kohta, mis oleks põllumajandustootjatele väga arvestatavaks lisakuluks.

Viimasel ajal on muutunud toidutootjate olukord üha ebakindlamaks ja muret tekitavamaks. Eelmise aasta ilmastikuoludest ja üldisest majanduskeskkonnast tulenevalt kujunes põllumajandussektori kogukahjumiks esimest korda erakorralised 134 miljonit eurot ja ka selle aasta saagid jäävad alla tavapärastele.

Toidutootmise sisendhinnad on jätkuvalt kõrgemad kui toodetud kaupadest saadav tulu, sektori võlakoormus on kasvanud märgatavalt ning lisandunud ja suurenenud on mitmed valdkonda mõjutavad maksud ja tasud. Lisaks ei suurenda ettevõtjate kindlustunnet tuleviku suhtes üha karmistuvad keskkonnanõuded, looduskaitselised piirangud ja teadmatus kliimaeesmärkide saavutamiseks rakendatavatest meetmetest.

Põllumajandusmaa on toidutootjatele kõige olulisemaks tootmisvahendiks ja selle maksustamine sarnastel alustel teiste maakasutusvaldkondadega ei ole kuidagi põhjendatud. Sama kehtib ka metsamaa kohta, mille puhul maaomanik peab metsamajandamisest saadavat tulu ootama 50 aastat ja rohkemgi, pääsemata siiski vajalikest kulutustest metsa hooldamiseks ja hoiuks.

Kohalike omavalitsuste volikogudel tuleb seaduse kohaselt uued maamaksumäärad kehtestada 1. oktoobriks.