Õnnetusjuhtumikindlustus ei võta ära valu, ent toetab raskel ajal rahaliselt

Foto: iStock

Eestis ei ole õnnetusjuhtumikindlustus võrreldes varakindlustusliikidega veel väga populaarne, kuid inimeste teadlikkus kasvab iga aastaga ning õnnetusjuhtumikindlustust sõlmitakse aina rohkem. „Õnnetusjuhtumikindlustus kaitseb nii raskemate kui ka kergemate juhtumite puhul. Selle sõlmimine ei saa küll ära võtta valu ega tuua tagasi inimest, kuid tagab raskel ajal rahalise hüvitise,” tutvustab If Kindlustuse Balti reisi- ja õnnetusjuhtumikindlustuse tootejuht Kairit Luht.

Millised on need õnnetused, mida õnnetusjuhtumikindlustus katab?

Õnnetusjuhtumikindlustusega on kaetud väga erinevad traumad, nagu kukkumised, liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud vigastused, spordivigastused, põletused, nihestused, gaasi- või kemikaalimürgistused, pindmised vigastused – haavad jne. Õnnetuse peab olema põhjustanud väline tegur või mõni ühekordne (õnnetu) liigutus, mis toob kaasa vigastuse.

Mida pakub see kindlustus töötavale inimesele?

Töötavale inimesele pakub õnnetusjuhtumikindlustus turvatunnet, et kui õnnetusjuhtumi järel on vaja keskenduda ravile, siis võimaldavad kindlustuskaitsed katta kulud, nii et sissetulekutesse ei teki suurt auku, või annab võimaluse kohaneda uute, muutunud oludega.

Kergemate vigastuste korral aitavad peamiselt päevaraha, valuraha ja raviteenuse kindlustuskaitse. Kõik need kindlustuskaitsed on vabalt valitavad ja igaüks saab ise otsustada, kas ta vajab vastavat kaitset lepingule või mitte. Näiteks päevaraha kindlustuskaitse eesmärk on katta haigushüvitise ja igakuise töötasu summa vahet. Päevaraha kaitse rakendub, kui kindlustatul ei ole pärast õnnetust võimalik töötada ja ta peab jääma haiguslehele. If hüvitab lepingusse valitud summa ulatuses päevaraha vastavalt haiguslehel viibitud päevade arvule. Esimesel neljal päeval makstakse päevaraha hüvitist topelt, kuna esimesed päevad on töötaja n-ö omavastutus ja haigushüvitist üldjuhul ei maksta.

Juhul, kui haiguslehele ei jääda, siis makstakse hüvitist valuraha kindlustuskaitse alusel.

Valuraha hüvitise suurus sõltub vigastuse raskusest ja seda arvestatakse protsentuaalselt poliisile valitud kindlustussummast.

Kas kindlustus katab ka ravikulud?

Jah, poliisile on võimalik valida ka raviteenuse kindlustuskaitse. See hüvitis on abiks, kui õnnetusjuhtumi tõttu on vaja kiirelt ravile pääsemiseks kasutada näiteks tasulise meditsiini teenuseid.

Toon eelneva jutu põhjal näite. Kukkumise tagajärjel saadud jalaluumurru puhul sai kindlustatu päevaraha hüvitist töövõimetuslehel viibitud 21 päeva eest ning raviteenuse hüvitist, mis kattis tasulise ortopeedi vastuvõtu, röntgeni, ortoosi, füsioterapeudi vastuvõtu ja taastusravi kulud. Hüvitis oli kokku ligi 1000 eurot. Veel üks näide: libedaga kukkumise tagajärjel sai kindlustatu kodarluu murru ja kindlustus tasus talle kokku 1700 eurot hüvitist: valuraha 5% kindlustussummast ning päevaraha hüvitist töövõimetuslehel viibitud 40 päeva eest.

Kuidas aitab õnnetusjuhtumikindlustus raskemate õnnetuste puhul?

Raskemate õnnetujuhtumite puhul on abi püsiva puude ja surmajuhtumi kaitsest. Püsiva puude hüvitist makstakse juhul, kui õnnetusjuhtumi tagajärjel jäävad püsivad tervisekahjustused, ning see täiendab riigipoolset toetust. Püsiva puude hüvitise suurus sõltub õnnetuse tagajärjel tekkinud jääva tervisekahjustuse raskusastmest ja seda arvestatakse protsentuaalselt poliisile valitud kindlustussummast.

Toon taas paar näidet: kindlustatul jäi pöial bussi ukse vahele, mille tagajärjel tuli pöidla küüslüli amputeerida. Tasusime kindlustatule hüvitist 10% püsiva puude kindlustussummast. Teine kindlustatu kukkus mägedes suusatades, sai lülisamba ja seljaaju vigastuse ning jäi õnnetuse tagajärjel püsivalt liikumisvõimetuks. Hüvitasime 100% püsiva puude kindlustussummast.

Kuidas valida õige kindlustuskaitse?

Kindlustuskaitset valides peaks mõtlema, millistele olukordadele on kõige rohkem kaitset vaja. Kas kaitset on vaja nii kergemate juhtumite korral, kus igapäeva elu võib olla häiritud ajutiselt, või hoopis raskemate, püsiva puude ja surmaga lõppevate õnnetusjuhtumite korral. Või siis mõlemas olukorras.

Töötav täiskasvanu peaks kindlasti mõtlema sellele, kui palju sõltub tema sissetulekust või millist hüvitist oleks vaja olukorras, kus temaga juhtub midagi ja sissetulek kaob üleöö. Kas tema pere igapäevakulud saavad kaetud, kui näiteks on vaja jääda pikemale haiguslehele või kui õnnetuse tagajärjel ei ole tervisliku seisundi tõttu enam võimalik samaväärset tööd teha. Sarnaselt tasub läbi mõelda ka kaitse laste puhul – millist hüvitist soovitakse ja millises olukorras.

Foto: iStock

Palun selgita lähemalt, kuidas erinevad kaitsed inimest aitavad.

Valuraha kindlustuskaitse on moraalne hüvitis kergemate õnnetuste puhul.

Hüvitise suurus sõltub õnnetusest ja vigastuse raskusest ning seda arvestatakse protsentuaalselt poliisile valitud kindlustussummast. See sobib kõigile – nii töötavatele kui ka mittetöötavatele täiskasvanutele, samuti valitakse see kaitse peaaegu alati laste lepingutele.

Päevaraha kindlustuskaitse – hüvitist makstakse õnnetusest saadud vigastuse tõttu töövõimetuslehel viibitud päevade eest. Sobib töötavatele täiskasvanutele.

Raviteenuse kindlustuskaitse – hüvitist makstakse õnnetuse tagajärjel tekkinud vajalike raviteenuste kulude eest. Sobib kõigile – nii töötavatele kui ka mittetöötavatele täiskasvanutele, samuti laste lepingutele.

Püsiva puude kindlustuskaitse – kaitse, milleta lepingut ei sõlmita. Kindlustussummat valides tasub mõelda, kas kindlustatul on finantskohustusi, mida tuleb tasuda, ja kuidas saab pere hakkama juhul, kui enam ei ole võimalik tööl käia või teha sama tasuvat tööd. Püsiva puude korral võib raskematel juhtudel lisanduda ka kulusid, näiteks võib olla vaja õnnetuse järel eluruume kohandada või tekivad täiendavad ravikulud. Laste puhul tasub peamiselt mõelda, kuidas tullakse toime, kui lapse õnnetuse järel ei saa üks vanematest samas mahus töötada, tekivad täiendavad ravikulud või on samuti tarvis eluruume kohandada.

Surmajuhtumi kindlustuskaitse – ka see on kaitse, milleta lepingut ei müüda. Täiskasvanute puhul on kindlustussummat valides vaja läbi mõelda, kas kindlustatul on finantskohustusi, mida tuleb tasuda, ja kuidas saab pere hakkama juhul, kui kindlustatu sureb.

Pakute Ifis ka ühte lepingut kogu pere jaoks – kuidas see toimib?

Ühtne leping perele tähendab seda, et kogu perele on võimalik sõlmida üks poliis, aga kaitsed saab valida täiskasvanutele ja lastele erinevad. Ehk et kõigil ei ole samad kaitsed ning lastele saab valida teised kaitsed ja summad kui vanematele.

Kui sul tekkis soov täiendavaks konsultatsiooniks, võta julgelt ühendust Ifi kindlustustelefonil 777 1211.

Õnnetusjuhtumikindlustuse saad lihtsalt sõlmida ka veebis.