Virkebau: riikliku lepitaja tööd puudutav eelnõu on kahetsusväärne ja ebaõnnestunud

Riiklik lepitaja Meelis Virkebau. Foto: Meelis Meilbaum

Kollektiivse töötüli lahendamise seaduse muutmise kava, mis annaks riikliku lepitaja ülesanded õiguskantslerile, on riikliku lepitaja Meelis Virkebau hinnangul kahetsusväärne ja ebaõnnestunud.

Virkebau hinnangul soovib eelnõu lammutada veerand sajandit toiminud tõhusa kollektiivsete töötülide lepitamise süsteemi, pakkudes pseudolahendusena välja riikliku lepitaja ülesannete panemise õiguskantsleri kantseleile.

Sellise tulemuse annab eelnõus kavandatud kaks põhimõttelist muudatust – esiteks jäetakse tööturu osapooli esindavad tööandjate ühendused ja ametiühingud ilma õigusest leppida kokku riikliku lepitaja kandidaat ning teiseks kaotatakse pädevusnõue riiklikule lepitajale.

Kõik see hävitab usalduse lepitusmenetluse vastu, samuti annab tunnistust, et eelnõu algataja ei tea või ei saa aru, et kollektiivse töötüli olemus on huvide konflikt, mitte õigusvaidlus, tõdeb riikliku lepitaja kantselei kolmapäeval majandusministeeriumile saadetud kirjas.

«Selle eelnõu sõnum tööandjatele ja töötajatele on selge ja ühemõtteline – teie arvamus riiki ei huvita ning poliitikud ja ametnikud otsustavad ise, mis teile kasulik on,» ütles Meelis Virkebau.

Ta lisas: «Tegelikult ei vaidle tööandjad ja ametiühingud lepitusmenetluse käigus õigusküsimustes, vaid murravad piike töötingimuste, eelkõige palga, tööaja ja puhkuste üle.»

Eelnõu on Virkebau sõnul ilmselt vastuolus põhiseadusega ning rikub ka rahvusvahelise tööõiguse sätteid. See on kokku traageldatud sooviga jätta eksitav mulje, et riikliku lepitaja institutsiooni likvideerimisega ja lepituskohustuse panemisega õiguskantslerile midagi olulist ei muutu ja kõik on kõige paremas korras.

«On kurb näha, et majandusministeerium peab õiguskantsleri kantseleid piltlikult öeldes kõigesööjaks, kellele ta võib oma kulude kärpimise nimel lisada põhiseaduses sätestatud ülesannetele suvalisi kohustusi, mil pole õiguskantsleri tegevusega mingit sisulist puutumust,» sõnas Virkebau.

Ta lisas: «Sama hästi võiks kollektiivsete töötülide lahendamise kohustuse panna näiteks olümpiakomiteele, kellel kindlasti on praktilisi kogemusi huvikonfliktide lepitamisel, isegi kui need pole seotud töösuhetega.»