Valitsus jaotab oma jõulised otsused laiali terve kümnendi peale

Eelarveteemaline pressikonverents teisipäeval. Taustal hiilinud rahandusminister Jürgen Ligi lõbustamas koalitsioonierakondade esimeeste meelt. Foto: Tairo Lutter

Kuigi septembri alguses, eelarveläbirääkimiste esimeses faasis kaikusid võimuliidust vastu märgid poliitilisest tupikust, jõuti nüüd asjaosaliste sõnul lõpptulemuseni isegi üllatavalt sujuvalt. Seda natukene ka selle hinnaga, et astuti selle valitsuse kingadesse, kes asub ametisse peale järgmiseid, 2027. aasta riigikogu valimisi.

Et eelarveläbirääkimisi saadavad vähemalt mingidki vaidlused ja konfliktid, on omamoodi klišee. Vastastikku hõõrumisi ja arusaamatusi on kõikidel eelarvekõnelustel ning praegusel ajal, kus samal ajal tuleb tõsta makse, kärpida riigikulusid ning panna raha laskemoona, on mingit sorti tülid lausa paratamatud.

Peamisest sedasorti tülist kirjutas Postimees 5. septembril. Toona kirjutati niinimetatud erandirallist, kus üksteise võidu taotleti oma ministeeriumile erandit. Aga vaidlust tekitasid ka sõnad «võime» ja «(sise)julgeolek». Mis nende alla kuuluvad, kas justiits- ja digiminister Liisa Pakosta (Eesti 200) vastutusvaldkonda kuuluvad vanglad on osa julgeolekust või mitte ja kas sada protsenti politsei- ja piirivalveameti tegevustest on võimed või mitte. Lisaks mitmesugused (sotsiaal)toetustega seotud vaidlused.