Terviseamet hoiatab: Lätis leviv difteeria võib ka Eestisse jõuda

Illustreeriv foto haiglast. Foto: Remo Tõnismäe

Möödunud nädalal sattus Lätis difteeria tõttu haiglaravile neljaliikmeline perekond ning üks laps vajab raske seisundi tõttu intensiivravi. Pere oli haiguse vastu vaktsineerimata. Terviseamet hoiatas, et sarnased puhangud võivad juhtuda ka Eestis.

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna teenuse juht Irina Filippova ütles pressiteate vahendusel, et kuigi Eestis registreeriti viimane difteeriasse haigestumine 2001. aastal, eksisteerib täna reaalne oht difteeria riiki sissetoomiseks ja levikuks, sest reisitakse palju ja vaktsiiniga hõlmatuse tase on madal.

Irina Filippova Foto: Sander Ilvest

«Difteeria kulgeb raskemalt eelkõige väikelastel ja seetõttu on nende kaitsmine eriti oluline. Kahjuks on WHO soovitatud 95-protsendilisest tasemest madalam kõikide vanuserühmade kaitse. Palume seetõttu kõikidel lapsevanematel mõelda sellele, et õige otsus võib päästa nende lapse elu, sest difteeria on väga ohtlik nakkus, mida saab vaktsiiniga ennetada ja selle levikut tõkestada,» rääkis Filippova.

Terviseameti andmetel on Eestis difteeriavastase vaktsiiniga kaitstud vaid 72,3 protsenti üheaastastest lastest ja 83,3 protsenti kaheaastastest. Hõlmatus esimese korduvvaktsineerimisega on kolmeaastastel 72,8 protsenti ja hõlmatus teise korduvvaktsineerimisega on seitsmeaastastel 63,4 protsenti. Täiskasvanutest on oma immuunkaitset õigeaegselt uuendanud vaid umbes 25 protsenti.

Filippova sõnul on Läti hoitavaks näiteks, sest möödunud nädala difteeriapuhang pole harv juhus. 2009.–2023. aastal on Lätis registreeritud 122 difteeria haigusjuhtu, millest 10 (8,2 protsenti) lõppes surmaga. Sealjuures on Lätis difteeriavastase vaktsiiniga hõlmatuse tase kõrgem kui Eestis.

Eelmisel ja selle aasta jooksul registreeriti näiteks Saksamaal 117 haigusjuhtu, Hollandis 14, Belgias 12, Tšehhis 7, Sloveenias 4, Lätis 3, Norras 4, Rootsis 3, Luksemburgis 2, Slovakkias 2 ja Hispaanias 2.

Mis on difteeria?

Difteeria ehk kurgutõbi on äge bakteriaalne nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Corynebacterium diphtheriae.

Haigus levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning haarab tüüpiliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem konjunktiive või genitaalide limaskesti. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene.

Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2–5 päeva. Ilma ravi saamata võib nakatunu levitada haigust 2–3 nädala jooksul. Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.

Klassikaline hingamisteede difteeria algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ja kinnitunud aluskoele ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Palavik ei ole tavaliselt kõrge.

Peamised kliinilised sümptomid on tursunud lümfisõlmed, kurguvalu, häälekaotus, köha, hingamispuudulikkus ja neelamisraskused. Haigus võib lõppeda surmaga.

Kõige lihtsam viis difteeriasse haigestumise vältimiseks on vaktsineerimine. Haiguse läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust.

Eesti immuniseerimiskava kohaselt vaktsineeritakse lapsed difteeria komponenti sisaldava vaktsiini kuue doosiga. Esimene vaktsiinidoos manustatakse kolmandal elukuul, seejärel 4,5 ja 6 elukuul, 1,5-2-aastaselt ning revaktsineeritakse 6–7-aasta ja 15–16-aasta vanuses ning edasi iga 10 aasta tagant.