Uuring: 77 protsenti sõidukijuhtidest ületas lubatud kiirust

Politsei mõõdab kiirust Tallinn-Tartu maanteel. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Kõikide Eesti juhtide seas ületas kiiruspiirangut 77 protsenti küsitletutest, mis on viimase kolme aasta kõrgeim näitaja, selgus transpordiameti augustis tehtud küsitlusuuringust.

«Uuringu tulemused näitavad, et kiiruspiirangut jälgib vaid 22 protsenti meie sõidukijuhtidest,» ütles transpordiameti liiklusohutuse osakonna juhataja Maria Pashkevich. «Lisaks kiirusele on liikluses endiselt tõsiseks probleemiks ka väsimus ja joove.»

Uuringust selgub, et ligi 70 protsenti juhtidest ületab kiirust peamiselt linnadevahelistel teedel. Põhimaanteedel ületab kiirust 73 protsenti juhtidest, kusjuures 29 protsenti neist ületab kiirust rohkem kui 5 km/h. Kohalikul teel on kiiruseületajate osakaal 63 protsenti ja linnades ning asulates 46 protsenti.

Kiiruseületamise peamise põhjusena toob 62 protsenti vastajatest välja teiste juhtide sõidukiiruse ja 57 protsenti möödasõidu vajaduse. Samuti viidatakse soodsatele sõidutingimustele (47 protsenti) ja üha enam vastajaid on märkinud, et kiirust ületati kogemata (42 protsenti). Viimase aasta jooksul on kiiruseületamise tõttu sattunud liiklusohtlikku olukorda ligi 136 000 juhti ning kiirust ületanud juhtidest on ligi 6400 sõidukijuhi sattunud seetõttu avariisse. Liiklusohtlikku olukorda sattumine seondub enim äkkpidurdustega. Kuus protsenti mootorsõidukijuhtidest on sattunud ohtlikku olukorda, kuna ei märganud õigeaegselt jalakäijat või jalgratturit.

Samuti seab nii enda kui teiste juhtide turvalisuse ohtu 50 protsendil juhtidest, kes on sõidukit juhtinud väsinuna. Väsimuse tõttu on liiklusohtlikku olukorda sattunud ligi 20 000 sõidukijuhti. «Väsimus on tõsisem oht, kui arvatakse. Väsinud juht ei suuda reageerida ootamatutele olukordadele sama kiiresti,» rõhutas Pashkevich.

Iga kolmas juht on viimase aasta jooksul olnud roolis alkoholi- või narkouimas, kusjuures 3,4 protsenti juhtidest on olnud roolis korduvalt joobes. «Sõiduki juhtimine alkoholi- või narkootilise mõju all on üks ohtlikumaid käitumisviise liikluses, mis võib lõppeda traagiliste tagajärgedega. Hea meel on samas tõdeda, et 90 protsenti Eesti elanikest püüaks takistada joobes juhil rooli minemist,» kommenteeris Maria Pashkevich.

Peamiselt hindavad juhid alkoholi verest kadumist tarbimisest möödunud aja järgi ning vaid 20 protsenti kasutab selleks alkomeetrit. Samas teadmiste kontroll näitas, et vaid veidi enam kui veerand vastajatest oskas hinnata, mitu tundi kulub 85 kg mehel ja 65 kg naisel täielikuks kainenemiseks peale õlu või siidri tarbimist. Selleks kulub nimelt 2–3 tundi.

Samuti on uuringust selgunud, et viimase 12 kuu jooksul on joobes juhtimise tõttu liiklusohtlikku olukorda sattunud seitse protsenti juhtidest, mis on suur tõus võrreldes eelmiste aastatega.

Uuringule vastas 1000 üle 18-aastast Eesti elanikku. Uuringu tegi Turu-uuringute AS.