/nginx/o/2012/04/16/1057262t1hb65c.jpg)
Sel nädalal hakkavad liikluspolitseinikud üle-euroopalise teemanädala raames rohkem tähelepanu pöörama kiiruseületamistele. Liiklusõnnetuste analüüsid näitavad, et kiiruseületamine on üks sagedasim liiklusõnnetust soodustav asjaolu või põhjus.
Politsei võtab kiiruseületajad luubi alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kiiruseületamine on just üks neid riskikäitumisi, mille tagajärjeks võib olla inimohvritega liiklusõnnetus. Statistika näitab, et 36 protsenti inimkannatanutega liiklusõnnetustest juhtub ebaõigelt valitud sõidukiiruse tõttu,» ütles politseikomissar Riho Tänak. Ta lisas, et rahvusvahelistele liiklusuuringutele tuginedes võib väita, et autojuhtide poolt keskmise sõidukiirise alandamine 5 km/h, tooks kaasa liiklusturvalisuse kasvu ja hukkunute arvu vähenemise ligi 30 protsenti.
«Vaatamata käesoleva aasta murettekitavale liiklusstatistikale – 296-le vigastatule ja 33-le hukkunule, ei pea sõidukijuhid kiiruseületamist tõsiseks rikkumiseks ega näe seost kiiruseületamise ja õnnetuse põhjuse vahel,» tõdes Tänak.
Eesti autojuhtide seas läbi viidud uuringus (Valikor Konsult OÜ, 2011) väitsid 89 protsenti mees- ja 83 protsenti naisjuhtidest, et nad ületavad linnadevahelistel põhiteedel tihti kiirust. Olenevalt ilmastikuoludest sagenevad kiiruseületamised aprilli alguses.
16.- 22. aprillini on kiiruseületamine politseinike TISPOLi teemanädala raames tähelepanu all kogu Euroopas. Eestis pööravad kiiruseületamisele tähelepanu kõikide prefektuuride ja korrakaitsepolitseiosakonna politseinikud. TISPOL on Euroopa liikluspolitseinike koostööorganisatsioon, mille liikmed viivad teemanädalate raames läbi sarnase sisuga politseilisi tegevusi kõigis Euroopa riikides samaaegselt.