FOTOD ⟩ Suitsiidiennetuspäeval tunnustati teemat kajastanud ajakirjanikke

Suitsiidiennetuse päeval andsid Eesti Noorte Ajakirjanike Selts ja sotsiaalministeerium välja Papageno preemia. Peaauhinna pälvis ajakirjanik Kerttu Jänese lugu.

Eesti Noorte Ajakirjanike Seltsi esindaja Brita-Maria Alase sõnul näitavad žürii ees aruteluks olnud lood hästi, kui palju on erinevaid lähenemisnurki ja viise suitsiidi kajastamiseks. «Mõni lugu rääkis lähedase vaatevinklist, mõni abivajaja omast. Peamise märksõnana võib välja tuua aga lootuse ja seda annab Kerttu Jänese lugu kõige paremini edasi,» selgitas Alas.

Papageno preemia võitja Kerttu Jänese tänas südamest lapse kaotanud vanemat, kes usaldas talle oma tütre loo lootuses päästa mõne teise lapse elu. «Loodan, et see aitab vanematel, kes on sellisel viisil lapse kaotanud, näha, et eluga on võimalik edasi liikuda,» sõnas ta ja lisas, et oluline on vähendada häbimärgistamist vanemate suhtes, kelle lapsega on sama asi juhtunud.

Papageno preemia võitis Kerttu Jänese looga «Teismelise tüdruku suitsiidisurm, mida poleks pidanud juhtuma. «Emme, ära nuta... Sa oled imeline ema»». Parima loo autorit tunnustatakse tuhande euro suuruse preemiaga.

Teise koha ja Estonia kinkekaardiga premeeriti Kärt Anvelti lugu ««Peaasi et kontakt ei kaoks». Kõne päästekorraldajaga päästis noore inimese elu». Samuti tunnustati Katariina Libe lugu «Kui teismeline on depressioonis, tasub abi otsida kohe! «Nädal enne enesetappu käis ta tantsutunnis, kus naeratas…»» suitsiidiennetusse panustamise eest.

Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul näitab Jänese ja teiste ajakirjanike töö, kui võimas võib olla sõna, et päästa elusid. «Võitja lugu on hea näide sellest, kuidas tundlikult kajastada suitsiidi mõju lähedastele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik, kui raske ka parasjagu ei ole – abi on olemas,» selgitas ta ja lisas, et võimalusi suitsiidide ennetamiseks on erinevaid, tähtis on märgata, ära tunda ja teada, kust abi leida.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnas, et ajakirjaniku oskus niivõrd delikaatse ja tundliku teemaga nagu suitsiid ümber käia, ilmestab paljuski kaastundlikku ning nüansirikast maailmatunnetust. «Mul on hea meel, et meie ümber on inimesi, kes on võtnud vaevaks ka raskete teemade kajastamise. Ühelt poolt tuleb mõelda peredele ja lähedastele ja teisalt lugejaskonnale laiemalt. See on tõeliselt tänuväärne töö ja ma südamest tänan.»

Lugusid hindas valdkonna ekspertidest, ajakirjanikest ja suitsiidiga lähedalt kokku puutunud inimestest koosnev komisjon, kes valis rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite alusel välja enim Papageno efekti toetava kajastuse.

Papageno preemia loodi eesmärgiga tunnustada ajakirjanikke, kes on läbi oma töö andnud panuse suitsiidiennetusse ja Papageno efekti levimisele Eesti meediamaastikul. Preemia nimi tuleb Mozarti ooperist «Võluflööt», kus peategelane Papageno, kes kaalus endalt elu võtmist, leidis lõpuks abi ja toetust, meenutades, et elus on alati lootust ja võimalusi.

Mis on Papageno efekt?

Mozarti ooperis «Võluflööt» kaalub peategelane Papageno endalt elu võtmist, kuna kardab, et on kaotanud oma armastatu. Kuid enne, kui Papageno jõuab oma kavatsuse teoks teha, ilmuvad tema juurde kolm vaimu, meenutavad talle tema maagilist kellamängu ja aitavad tal seeläbi oma armastatu Papagena taas leida. Need kolm vaimu näitavad talle, et vaimse ja emotsionaalse kannatusega toimetulekuks on ka teisi võimalusi peale endalt elu võtmise.

«Võluflöödi» ooperi peakangelase loost inspireerituna on Papageno järgi nimetatud ka oluline tendents suitsiidiennetuse valdkonnas. Nimelt on uuringud leidnud, et endalt elu võtmise asemel kriisist väljatulekuks mõne muu positiivse lahenduse leidnud inimeste lugude kajastamine omab positiivset mõju ka teistele, sarnaselt raskesse olukorda sattunud inimestele. Sellised lood annavad lootust ja tõestavad, et ükskõik, kui raske ka parasjagu ei ole – alati on olemas abi. Seda nimetataksegi Papageno efektiks.

Suitsiidimõtetega saab abi:

Lasteabi: 116111 (24 h)

Emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon 116 123 (iga päev kl 10–00)

Eluliin: 6558 088 (eesti keel), 655 5688 (vene keel) (iga päev kl 19–07)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tallinnas: 6172 550 (24 h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Tartus: 731 8764 (24 h)

Psühhiaatriaosakonna valvetuba Pärnus: 516 0379 (24 h)

Psühhiaatriakliiniku valvetuba Viljandis: 435 4255 (24 h)

Erakorralise meditsiini osakond Ahtmes: 331 1074 (24 h)

Erakorralise meditsiini osakond Narvas: 357 1795 (24 h)

Kiirabi: 112 (24 h)