Kuigi riik püüab ohjata aktsiisikaupade sisse vedu idanaabrite juurest, siis Venemaa bensiini ja diislikütusega üleujutatud Narvas leitakse, et võitlus illegaalsete bensiinivedajatega ei tõota edu.
Narva tõusis Vene kütuse kaitsele
«Põgenejal on palju teid, tagaajajal üksainus. Nii on alati olnud ja on ka edaspidi,» ütles Põhjarannikule Narva linnavolikogu liige Vladimir Mižui, kes juhib Eesti-Vene piirijärjekorda korraldavat munitsipaalettevõtet AS Transservis-N.
Mižui ei osanud nimetada tõhusaid meetmeid, millega kontrollida erasõidukite poolt sisseveetava kütuse koguseid.
«Ma ei tee oma paaki lahti ja kes saab mind sundida, et ma lubaksin kellelgi mu eraomandit torkida? Küsimus on väga tõsine ja niisama lihtsalt see ei lähe. Kui mingi piirang vastu võetaksegi, kaebavad bensiinivedajad selle kohe edasi,» ütles Mižui. Teiseks pikeneb tema sõnul nii piiriületusele kuluv aeg veelgi ja Eestile mingitki tulu sisse toovad turistid ei tule enam siia. «Kaotame rohkem, kui tagasi saame,» leidis narvalane.
Mižui kinnitusel on viimasel ajal järsult vähenenud bussidega kütusevedajate arv, sest toll on hakanud kontrollima tahhograafe – nn kettaid, mis peavad arvestust aja ja läbitud teekonna kohta.
«Kui varem käisid nad turismibussidena Venemaal kahe-kolme päeva tagant, siis nüüd vaid kord nädalas, sest Venemaalt toodud kütus tuleb ju ära kulutada.»
Riigi poole hoidev, kuid samal ajal Narva piirialade elanike huve kaitsma kutsutud riigikogu liige Mihhail Stalnuhhin ütles, et illegaalse kütuseäriga riigile tekitatud kahju küsimuse lahendamiseks tuleks alustada teisest otsast: «Ja mitte torkida iga inimest, kes elab piirialal ja talub kõiki sellega seotud ebameeldivusi – peab ju sellel olema ka helgem pool.»
«Leian, et järjekordselt üritatakse avalikkuse tähelepanu põhiprobleemilt kõrvale juhtida, sest lõviosa kelmustest leiab aset tollivormistamisel. Suurem osa illegaalsest kütusest tuuakse sisse hulgi, mitte mingi Volkswagen Passati paagis,» ütles Stalnuhhin.