:format(webp)/nginx/o/2024/09/06/16339495t1h478f.jpg)
Riigikogu Hiina sõprusrühma juhina Hiina visiidi tõttu tule all oleva Toomas Kivimägi sõnul Ukraina-Venemaa sõda lahinguväljal lõpetada ei saa ning põhjus, miks Hiina pole kasutanud mõjujõudu sõja lõpetamiseks, on see, et sõda on neile majanduslikult kasulik.
Ta rõhutas täna Kuku raadio saatele «Sihik» antud intervjuus, et arvamus, nagu oleks reisi initsieerinud Hiina, on vale. See oli riigikogu liikmete enda soov ja kõigi parlamendirühmade puhul on tava, et riiki külastatakse vähemalt kord koosseisu ajal.
Rahvasaadikud andsid Hiina suursaadikule edasi soovi saada kohapeal võimalikult palju kõrgetasemelisi kohtumisi, et anda edasi sõnumid eelkõige seoses Ukrainaga. Kivimägi lisas, et välisministeerium on muret tundnud, et meie Hiina suursaadik Hannes Hanso ei saa piisavalt kõrgetasemelisi kohtumisi. Nüüd saadi. Näiteks kohtuti Hiina rahvuskongressi asespiikriga.
Kivimägi sõnul on hea, et ükski mõistlik inimene pole eitanud Hiinaga dialoogi vajadust. Probleem on aga, et Eesti on lahkunud mitmest koostööformaadist, kus oli võimalik Hiinaga suhelda – näiteks 16+1 ning Vöö ja Tee algatus.
«Mina ei ole see hindaja, kas see oli õige või mitte, aga toon näitena, et nüüd jäi järele 14+1. Ehk peale Eesti lahkus sellest formaadist üks riik veel. Need riigid, kes jäid, on saanud viisavabaduse Hiinaga. Eesti ei ole nende riikide hulgas. Ma ei tea, kas tahame seda või ei taha, aga kui räägime turismist, siis oleks see kindlasti oluline,» rääkis Kivimägi.
Ta möönas, et riigikogulaste visiidi maksis Hiina osaliselt kinni ja see annab ruumi spekulatsioonideks. «Samas me lähtusime tavast: sõprusrühma visiidi puhul maksab mingi osa kuludest võõrustaja.»
Kivimägi sõnul peab süüdistuse esitamiseks olema täidetud kaks tingimust. Esiteks peab Hiina tahtma mõjutustegevust rakendada, kuid Kivimägi pole kunagi tundnud, et Hiina tahab kuidagi teda mõjutada. Ka see, et visiiti initsieeris Eesti, näitab tema sõnul, et Hiina ei ajanud oma agendat.
«Meie rääkisime oma agenda mõttes 3/4 ajast ning nemad rääkisid umbes 1/4 ajast. See ei tähenda, et me rääkisimegi rohkem kui nemad. Ei. Nad rääkisid oma provintsist, linnast, tutvustasid arenguid-tegevusi. Nii et selles mõttes oli see igati balansis,» rääkis Kivimägi.
Teine pool mõjutustegevuse süüdistusest on seotud mõjutatavatega. Kivimägi paneb käe südamele ja ütleb, et talle maksab Eesti riik piisavalt palka ning tal on piisavalt reserve. Seega puudub tal igasugune soov olla mõjutatav.
Kivimägi rõhutas, et tal on samasugune Hiina agenda, nagu on Eesti riigil. Kuigi üks erinevus on: Taipei esinduse avamine Eestis, mis ärritab Hiinat liiga palju ja seepärast Kivimägi seda ei toeta. «Me peaksime õppima Leedu kogemusest, kes tegi seda ja nimetas selle Taiwani esinduseks, mis on eriti ärritav. Tulemus on, et diplomaatilised sidemed praktiliselt katkesid Leedul Hiinaga,» sõnas Kivimägi.
Ta ennustab, et kui 2023. aastal eksportisid Eesti ettevõtted Hiinasse kaupu 250 miljoni euro eest ning turiste tuli Hiinast Eestisse 15 000, siis Taipei esinduse avamise järel võib need arvud jagada vähemalt kahega.
Samuti avaldas Kivimägi veendumust, et sõda Ukrainas ei saa lõppeda lahinguväljal, vaid läbirääkimistelaua taga. «Tegu on kahe suurriigiga ja ma arvan, et võimekust sõdida jätkub neil veel kolmeks-neljaks-viieks aastaks.»
Kivimägi möönab, et põhjus, miks Hiina ei ole aldis oma mõjuvõimu kasutama sõja lõpetamiseks, on see, et sõda on neile majanduslikult kasulik.
Kivimägi tunnistab, et lõppenud visiit oli talle elu kõige raskem – tervis polnud kõige parem ning reisi pikkus ja meediakajastus muutsid selle keeruliseks. Ta lisas, et lähiajal külastab Hiinat üks väga kõrge riigiametnik. «Ma siiralt loodan, et tema suutäisi ja lõunasöögikordi, mida Hiina siis välja teeb, ei hakata lugema.»
/nginx/o/2022/03/07/14411685t1h17ec.png)