Eriarsti visiiditasu võib tööinimese jaoks kerkida 20 euroni

Riina Sikkut Foto: Madis Veltman

Kui valitsus toetab terviseminister Riina Sikkuti ettepanekut tõsta osale ühiskonnast eriarsti visiiditasu, tähendaks see töötavatele inimestele visiiditasu tõusu praeguselt viielt eurolt 20 eurole. 

Perearsti poole pöördumisel visiiditasu praegu ei ole ning seda ei plaanita ka kehtestada, küll aga rakenduks 20-eurone visiiditasu edaspidi erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördumisel. Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul võiks sellest olla abi, et suunata inimesi EMO asemel rohkem oma perearstilt abi otsima, kirjutab ERR. 

Sikkut tegi valitsusele ka ettepaneku tõsta haigla voodipäevatasu praeguselt 2,5 eurolt viiele eurole. Retseptitasu tõuseks praeguselt 2,5 eurolt 3,5 eurole ning selle tõusu mõju eelarvele on Sikkuti sõnul kõige suurem, sest retsepte ostetakse Eestis välja miljoneid aastas.

Muudatustest loodetakse riigikassasse juurde saada umbes 15 miljonit eurot aastas.

Kuku raadios rääkis Sikkut, et visiiditasu tõuseb terve ja töötava inimese jaoks. «Toon välja kaks asja: meil on tervisesse raha juurde vaja, sest me ei suuda pakkuda piisavalt; praegu on poliitiline otsus, et me prioritiseerime laskemoona,» lausus Sikkut. 

«Tervisekassa võtab reservid kasutusele ja me leiame ka muid viise. Mündi teine pool on see, et ega seal omaosaluse tõstmise ruumi eriti palju ole. Seetõttu ka minu ettepanek tähendab omaosaluskoormuse ümberjagamist,» rääkis Sikkut. 

Sikkut tunnistas, et valitsuses käivad vaidlused, kuid inimestele ei saa 200 miljoni euro võrra vähem teenuseid pakkuda. «Kui on rasked ajad, siis abivajadus süveneb. Meil ei ole sellist loogikat, et kui on rasked ajad, siis võtame terviselt raha ära,» lisas ta. 

«Inimlikult saavad koalitsioonipartnerid aru. Küsimus on, kuidas me suudame selles suures raamis kokku leppida, eks ta läbirääkimiste koht on. Seetõttu ma tutvustan visiiditasude ja voodipäevatasude tõusu. Sellega tuleks rohkem raha kokku koguda, et hoida seda, mida me praegu tervishoius pakume,» ütles Sikkut. 

Sikkuti sõnul käitus tervisekassa parematel aegadel vastutustundlikult. «Kui maksud kogunesid, siis tundus kummaline ja tuli selgitada, miks tervisekassa kogu raha ära ei kasuta ning kogub reservi,» märkis minister. 

Miks PERH lasi kiirabiautodel tunde järjekorras oodata ning miks ei saa Tallinna haiglad omavahel koostööd teha ja jagada informatsiooni operatiivselt? «Koostööd on seadusega väga raske kehtestada. Nõuab harjutamist ja õppimist. See kiirabi järjekord tekitab ärevust ning praegu seda ühiskonnas vaja ei ole. Haigla vastutus on turvalisuse loomine ühiskonnas ja ärevust ei ole vaja tekitada. Ka ressursi kasutamine: kas inimene ootab köetud haiglas või kiirabiautos,» vastas Sikkut.