Eesti ainukeselt mürkmaolt saadakse üha rohkem salvata

Kõige sagedamini saadakse rästikult hammustada koduhoovis. Foto: Elmo Riig

Eestis saab rästikult aastas salvata alla saja inimese, kuid tänavuse aasta juhtumite arv võib selle ületada. «Kui just järgmine nädal lumi maha ei tule,» ütles mürgistusteabekeskuse ennetustööjuht Kelli Suvi.

Looduskaitsealune roomaja virgub talveunest aprillis ja roomab urgu oktoobri teises pooles. «On märkimisväärne, et sel aastal muutusid rästikud aktiivseks kuu aega tavapärasest varem. Enim toimub salvamisi suve keskel – juulis. See aasta on aga rästikukõnede arv kogu suve püsinud stabiilselt kõrgel,» sõnas Suvi. «Ainuüksi meile on tehtud sel hooajal 55 rästikuhammustusega seotud mürgistuskõnet. See on juba praeguseks 11 kõnet rohkem kui möödunud aastal kokku.» Suvi sõnul on olnud päevi, kui õde-konsultant peab nõuandeid jagama lausa kolmele rästiku ohvrile.

Sisisev salvaja võib peituda pikemas rohus, kuuris puude vahel või hoopiski kivi- ja oksahunnikus. Statistika järgi on hammustada saamine kõige tõenäolisem kodus – ligi 60 protsenti juhtumitest leiab aset seal.