Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Pevkur Ramsteinis: laskem Ukrainal Vene õhuväebaase rünnata (1)

Copy
Põlev Vene lennuk Sõltsõ õhuväebaasis Novgorodi oblastis 20. augustil 2023.
Põlev Vene lennuk Sõltsõ õhuväebaasis Novgorodi oblastis 20. augustil 2023. Foto: Sirena telegram channel / AP / Scanpix

Kaitseminister Hanno Pevkur ütles neljapäeval ja reedel Saksamaal Ramsteini õhuväebaasis toimuval Ukraina kaitse kontaktgrupi kohtumisel, et Ukrainal tuleb lubada rünnata Vene õhuväebaase, kuna see aitab päästa ukrainlaste elusid.

«Eesti seisukoht on olnud ja jääb väga selgeks: me peame andma Ukrainale kõik, mis vaja ja kiirelt, et nad sõja võidaks ning vaenlase oma territooriumilt välja saaks tõrjuda. Me kõik näeme meedia vahendusel Venemaa rünnakuid, mis tabavad elumaju ka kaugel rindest Ukraina lääneosas,» ütles Pevkur.

Kaitseminister märkis, et Venemaa ründab massiliselt kriitilist taristut, et talveks inimesed sooja ja elektrita jätta.

«Ukrainlased teavad, kust need löögid tulevad, aga praegu on need punktid löögiulatusest väljas. Seetõttu tuleb lubada Ukrainal vastu lüüa, et nad saaks need rünnakute kolded elimineerida ja elusid päästa,» ütles Pevkur.

Tema sõnul näitab ukrainlaste edu Kurskis, et Venemaa ei suuda oma territooriumil toimuvat kontrollida. «Venemaad provotseerib hirm ja nõrkus – kui näidata jõudu, lagunevad nad laiali,» lisas Pevkur.

Kohtumisel Ukraina kaitseminister Umeroviga andis minister Pevkur ülevaate Eesti järgnevatest plaanidest Ukraina abistamisel ja andis üle ka nimekirja Eesti kaitsetööstuse võimekustest järgmisel aastal Ukraina abi tootmiseks.

«Meie viimane saadetis Mistral lühimaaõhutõrje raketisüsteeme jõudis Ukrainasse juuli lõpus. Sellega on Eesti ületanud oma lubaduse toetada Ukrainat 0,25 protsendi ulatuses SKTst aastas. Kui kõik riigid pika aja jooksul samaväärselt panustaks, võiks see viia Ukraina võidule. Meie omalt poolt jätkame ja kui saame Ukrainalt tagasiside nende vajaduste kohta, mida Eesti kaitsetööstus toodab, läheme kohe hangetesse, et see abi nii kiiresti kui võimalik Ukraina kaitsjateni jõuaks,» ütles kaitseminister.

Võimekoalitsioonide juhtriikide kohtumisel ütles Eestit esindanud kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton, kes juhib Eesti ja Luksemburgi eest veetava IT-koalitsiooni juhtgruppi, et seekordne kohtumine andis hea võimaluse rääkida, kuidas meil läinud on, ja kutsuda teisi liituma, panustama ja leidma lisa varem antud panustele.

«Praeguseks on koalitsiooniga liitunud 13 riiki ning kohtumisel liitus koalitsiooniga ametlikult Hispaania. Ukraina toetuseks oleme kogunud rahalisi vahendeid ligi 70 miljonit eurot ja varalisi annetusi on tulnud 90 miljoni euro ulatuses, nii et kokku 160 miljoni euro väärtuses toetust,» selgitas Duneton. Mitu tarnet on juba Ukrainasse jõudnud ja lahinguväljal kasutusel.

2023. aasta septembris toimunud Ukraina abistamise kontaktgrupi kohtumisel algatati IT-koalitsioon, mida juhivad Eesti ja Luksemburg. Tahtekoalitsiooni eesmärk on toetada Ukraina relvajõududele turvalise ning NATO standarditele vastava info- ja kommunikatsioonitehnika taristu loomist, mis aitaks kaasa Ukraina lahinguvõime tõstmisele.

Tagasi üles