/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
:format(webp)/nginx/o/2024/09/05/16336635t1h1b09.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lõpetatakse tuleva aasta 1. jaanuarist hooldekodus elavatele inimestele üksi elava pensionäri toetuse maksmine, muudatus puudutab umbes 6700 inimest.
Riik lõpetab hooldekodu asukatele üksi elava pensionäri toetuse maksmine (4)
Muudatus tuleneb mullu juulis jõustunud hooldereformist, millega vähendati inimeste omaosalust hooldekodukoha tasumisel.
Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul tasub avalik sektor hooldereformi tulemusel hooldekodu kohatasust hoolduskomponendi, mis on keskmiselt 590 eurot.
«Seetõttu ei ole täiendav 200-eurone aastas korra makstav sotsiaaltoetus hooldekodus elavatele vanaduspensioniealistele enam eesmärgipärane,» ütles Riisalo. Üksi elava pensionäri 200-eurose toetuse eesmärk on aga toetada neid pensionäre, kes elavad üksi ja mitte hooldekodus.
Hooldereformi tulemusena ei tasu hooldekodus elavad pensionärid enam täies mahus hooldekodus elamise kulusid ning sellest tulenevalt lõpetatakse alates 2025. aastast pensionäritoetuse maksmine üldhooldekodus ja erihooldekodus elavatele ja kogukonnas elamise teenust saavatele isikutele.
200-eurost üksi elava pensionäri toetust maksab riik vanaduspensioniealisele üksi elavale pensionärile, kelle sissetulek jäi alla pensionäritoetuse maksmise määra, mis on sellel aastal 853 eurot.
Erand on seni kehtinud ööpäev läbi hooldusteenust saavale vanaduspensioniealisele inimestele, kelle puhul ei kontrollitud üksi elamist, vaid pensionäritoetust maksti, kui tema vanaduspensioni suurus oli alla pensionäritoetuse maksmise määra.
Prognooside kohaselt lõpetab riik 2025. aastal pensionäritoetuse maksmise umbes 6700 inimesele. 2023. aastal sai pensionäritoetust koos hoolekandeasutuses olevate isikutega 63 500 inimest. Prognooside kohaselt vähenevad riigieelarve kulud 2025. aastal ligikaudu 1 340 000 eurot ja 2026. aastal ligikaudu 1 380 000 eurot, jõudes 2028. aastaks 1 540 000 euroni.