OTSUSTATUD ⟩ Vanemahüvitise ülempiir langeb ja haigushüvitistele tuleb lagi

Riina Sikkut, Margus Tsahkna, Kristen Michal. Foto: Madis Veltman

Eelarvearutelul langetas valitsus ka sotsiaalvaldkonna kokkuhoiu otsused, millest suuremad puudutavad haigushüvitisele ja vanemahüvitisele lae kehtestamist. 

Vanemahüvitise ülempiir saab lae

2026. aastaks langetatakse vanemahüvitise maksimaalne määr praeguselt kolmekordselt keskmiselt palgalt kahekordse keskmise palgani. See võimaldab riigieelarves hoida 2026. aastal kokku 13 miljonit eurot ja 2027. aastal kuni 27 miljonit eurot. Mullu oli vanemahüvitise kulu riigieelarvest 349 miljonit eurot.

Ülempiiri langetamine puudutab umbes 3500 inimest aastas ehk hinnanguliselt 12 protsenti vanemahüvitise saajatest.

Hüvitise ülempiiri langetamise kompensatsiooniks jääb vanemahüvitis samaks, isegi kui vanem samal ajal töötab ja palka teenib.

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo (RE) sõnul on palgad kiiresti kasvanud ja kasvavad ka edaspidi, Eesti keskmine palk ületab juba praegu 2000 euro piiri ja selleks, et tagada sotsiaaltoetuste ja hüvitiste jätkusuutlikkus, soovitakse vanemahüvitise lagi tuua kahe keskmise palga tasemele.

«On oluline, et suudaksime enamikule lapsevanematele pakkuda nende varasema palgaga samaväärset hüvitist, kuid samal ajal peame toimetama oma võimaluste piires,» ütles Riisalo. «Küll aga ei vähendata edaspidi vanemahüvitist samaaegse töise tulu teenimise korral. Näeme, et lapsevanemate aktiivsena püsimise soov on ka vanemapuhkuse ajal kõrge.»

Ajutise töövõimetuse hüvitisele tuleb piir

2026. aastast kehtestatakse ülempiir ajutise töövõimetuse hüvitisele, mis on samuti seotud üle-eelmise kalendriaasta Eesti keskmise palgaga. Tööandja makstava haigushüvitise osale (4.–8. päev) ülempiir ei kohaldu. Puudujäägiga maadleva ravikindlustuse eelarvesse toob muudatus aastas 4 kuni 4,4 miljonit eurot kokkuhoidu. Haigus- ja hooldushüvitiste kulud on praegu ligi 150 miljonit eurot, kusjuures kulud on viimase kümne aastaga suurenenud 92 miljoni võrra.

Terviseminister Riina Sikkuti (SDE) sõnul on erinevate riiklike hüvitiste ühtlustamine mõistlik samm, mis aitab hüvesid ühiskonnas õiglasemalt jaotada. «Soovime riiklike toetuste ja hüvitistega liikuda üha enam vajaduspõhisuse suunas, et abi ja tugi jõuaks nendeni, kes seda päriselt vajavad. Hüvitiste ülempiiri seadmine kahekordsele keskmisele kuutasule on selles suunas õiglane muudatus,» ütles Sikkut.

Lõpeb hooldekodus elavale pensionärile üksi elava pensionäri toetus

Valitsus lõpetab üksi elava pensionäri toetuse maksmise hooldekodus elavatele pensionäridele, sest hooldereformi tulemusena katab riik suure osa hooldekodu kuludest ja täiendav 200-eurone toetus ei ole enam asjakohane.

Muudatus puudutab 2025. aastal umbes 6700 inimest, kes moodustavad umbes 10 protsenti kõigist üksi elava pensionäri toetuse saajatest.

Prognooside kohaselt hoiab see riigieelarve kulusid tuleval aastal kokku ca 1,34 kuni 1,54 miljonit eurot. Võrdluseks: tänavune kogueelarve üksi elava pensionäri toetuse saajatele on 17,9 miljonit.

Riik lõpetab sotsiaalmaksu maksmise ülalpeetava abikaasa eest

2026. aastast lõpetab riik sotsiaalmaksu maksmise lastega koduse ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Muudatuse eesmärk on suunata mõlemad vanemad tööturule, mis tagab vanematele lisaks ravikindlustusele ka pensioni- ja töötuskindlustuse. Muudatus ei puuduta alla 3-aastast last kasvatavaid ning kolme ja enama lapsega vanemaid, kelle eest riik jätkab sotsiaalmaksu maksmist.

Tervisekassa andmetel maksab riik sotsiaalmaksu ravikindlustuse osa praegu 1051 ülalpeetava abikaasa või registreeritud elukaaslase eest. Nendel inimestel on edaspidi võimalik pöörduda töötukassasse, asuda tööle või sõlmida vabatahtlik kindlustusleping.

Hinnanguliselt toob muudatus riigieelarvesse tulu 1,4 kuni 3,3 miljonit eurot aastas, kuid terviklik mõju sõltub inimeste valikutest.