Ukraina nõuab meetmeid Putini vahistamisest keeldunud Mongoolia suhtes

Ukrainameelsed meeleavaldajad Ulaanbaataris. Foto: BYAMBASUREN BYAMBA-OCHIR / Scanpix

Ukraina püüab tagada, et Mongoolia otsusel keelduda täitmast rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) määrust Venemaa presidendi Vladimir Putini vahistamise kohta oleksid tagajärjed, teatas esmaspäeval uudisteagentuur UNIAN.

Vastavasisulise avalduse tegi Ukraina välisministeeriumi pressiesindaja. Kõneisiku sõnul on Kremli valitseja Putini kohustusliku vahistamismääruse täitmata jätmine raske hoop rahvusvahelisele kriminaalkohtule ja rahvusvahelisele kriminaalõiguse süsteemile.

«Mongoolia lubas süüdistataval kurjategijal õigusemõistmise eest põgeneda, millega jagab vastutust sõjakuritegude eest. Teeme partneritega koostööd tagamaks, et sellel oleks tagajärjed Ulaanbaatarile,» selgitas eestkõneleja.

Putin saabus esmaspäeval Mongooliasse, vahendas Vene meedia tema esimese reisi algust mõnda rahvusvahelise kriminaalkohtu (ICC) liikmesriiki pärast seda, kui kohus väljastas mullu tema suhtes vahistamismääruse.

Vene riigitelevisioon näitas Putini lennukit maandumas Mongoolia pealinna Ulaanbaatarisse, kus teda võttis vastu auvahtkond.

Silmapaistvas reisis nähakse Putini põlgust ja trotsi nii Haagis paikneva kohtu, Kiievi, Lääne kui ka inimõiguslaste ühenduste vastu, mis nõuavad tema kinnivõtmist ja kohtu ette toomist.

ICC andis 2023. aasta märtsis välja vahistamismääruse Putini kohta seoses süüdistustega sõjakuritegudes Ukraina laste sunniviisilise Venemaale viimise eest pärast Moskva sissetungi 2022. aasta alguses.

Kreml teatas läinud nädalal, et ei karda Putini vahistamist ICC liikmesriigis Mongoolias.

«Me ei muretse, meil on oma Mongoolia sõpradega suurepärane dialoog,» ütles Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ja lisas vastuseks küsimusele, kas jutuks on tulnud ka vahistamismäärus, et Moskva ja Ulaanbaatar on visiidi kõik aspektid läbi arutanud.

Mongoolia allkirjastas ICC Rooma statuudi 2000. aasta detsembris. See eeldab, et liikmesriik vahistab Putini, kui too tema territooriumile astub. Samas puudub kohtul mehhanism oma määruste jõustamiseks.

Moskva püüab teha nägu, et vahistamismäärus ei ole tõsiselt võetav, kuid Putin on pärast Ukraina sõja algust siiski vähendanud välisvisiite oluliselt ega ole seni üheski ICC liikmesriigis käinud.

Venemaa ja Hiina vahele kiilutud Mongoolia oli Nõukogude Liidu ajal tugevalt Moskva mõju all. Pärast liidu lagunemist 1991. aastal on püüdnud Ulaanbaatar säilitada sooje suhteid nii Kremli kui ka Pekingiga.

Mongoolia ei ole mõistnud hukka Venemaa kallaletungi ja täiemahulise agressioonisõja alustamist Ukrainas ning on hoidunud hääletamast konfliktiga seotud resolutsioonide üle maailmaorganisatsioonis.