/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/09/02/16330886t1h1aa9.jpg)
Taristuehituse liit saatis esmaspäeval riigieelarve läbirääkimisi pidavale valitsusele pöördumise, milles rõhutab, et riigiteede seisundi säilitamiseks on kohe vaja 250 miljonit eurot.
Liit: riigiteedele on kohe vaja 250 miljonit
Taristuehituse liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on praegu peetavatel eelarvekõnelustel väga oluline mõju Eesti teedevõrgu seisukorrale ja selle arendamisvõimekusele lähikümnenditeks.
«Kui valitsus ei langeta õigeid otsuseid ega eralda riigiteede hoiuks piisavalt raha, siis halveneb meie teede olukord lähiajal märgatavalt,» ütles Trei. «Riigieelarveliselt saavad teede säilitamiseks ja korrashoiuks kuluvad summad tulevikus olema palju suuremad, kui praegu vaja oleks.»
Kohe on vaja 250 miljonit eurot aastas
Trei lausus, et teedevõrgu säilitamiseks ja sektori jätkusuutlikkuse tagamiseks oleks teehoiu rahastamise tase vähemalt 250 miljonit eurot aastas. «Sealjuures oleks selline tase pea kaks korda vähem, kui riigiteede teehoiu rahavajaduse strateegilises analüüsis välja toodud koguvajadus teede arendamiseks ja säilitamiseks,» tõdes Trei ja lisas, et veelgi halvem on kohalike teede olukord.
Taristuehitajad on viimase paari aasta jooksul pidevalt proovinud juhtida valitsuse tähelepanu riigi ja kohaliku teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks vajaliku raha kroonilisele puudusele, kuid seni pole sel piisavat tulemust.
«Samas on tegu üliolulise valdkonnaga, millel on tugev mõju nii majandusele, regionaalarengule kui ka inimeste turvalisusele. Riigil puudub taristuehituse pikk plaan, mistõttu on löögi all kogu sektor ja riigi enda võimekus tulevikus teid nõuetekohaselt säilitada ja ehitada, et sellega tagada inimeste liikuvus ning turvalisus, riigi ja piirkondade areng,» lausus Trei.
Riigil puudub taristuehituse pikk plaan.
Eesti taristuehituse liidu tegevjuht Tarmo Trei
Tema sõnul on riigiteede hoiu aastaid kestnud rahapuudus jõudnud staadiumisse, kus juba alates sellest aastast peaks riigiteedesse suunatama vähemalt 450 miljonit eurot, kuid ette on nähtud vaid 153 miljonit. Sealhulgas näiteks liiklusohtlike kohtade ümberehitamise meetme raames investeeritakse vaid 12 protsenti sellest, mida tehti aastas viimase nelja aasta jooksul.
Kui kehtivas teehoiukavas on kirjas, et riigiteede seisundi säilitamiseks tuleks aastas teha umbes 200 kilomeetrit katete taastusremonti, siis tänavu on plaanis uuendada katteid vaid ligi 80 kilomeetrit ehk 40 protsenti vajaminevast.
Kriis alles saabub
Transpordiamet plaanib riigieelarves eraldatu arvelt teha 2024. aastal teetöid kokku ligi 1060 kilomeetril, mis on üle 300 kilomeetri vähem kui eelmisel aastal ning kaks korda vähem kui kolme aasta eest.
«See tähendab, et ühel hetkel hakkavad teed nõudma järsult rohkem vahendeid, kuna tuleb teha õigel ajal korrastamata jäänud tee konstruktsiooni läbivat kapitaalremonti,» tähendas liidu tegevjuht.
Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et Eesti ei suuda niimoodi jätkates täita 2030. aastaks Euroopa Liidu ees võetud kohustusi TEN-T võrgu ehk põhimaanteede väljaehitamisel.
«Sel aastal uuendatud TEN-T määrus seab eesmärgiks vähendada transpordi keskkonna- ja kliimamõju ning suurendada taristuvõrgu ohutust ja vastupidavust, mida ei ole aga võimalik eraldatud ning aina vähenevate summadega teha,» nentis Trei.