Erivajadustega vene laste õpetajad tunnevad nüüd siirast huvi Eesti, mitte Pihkva õppematerjalide vastu

Jürgen Rakaselg leiab, et erivajadustega laste üleminek eestikeelsele õppele on alles alguses ning probleeme kindlasti tuleb ette. Foto: Margus Ansu

Ehkki intellektipuudega vene laste üleminekul eestikeelsele õppele lootsid mõned koolid viimse hetkeni erandite tegemisele, alustavad nad kõik sel nädalal eestikeelse õppega ning õpetajad avastavad enda jaoks Eesti metoodikat.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) andmetel on põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppijaid ligi pooltes üldhariduskoolides (230 kooli). Lihtsustatud õppekava alusel õpib umbes 1,5 protsenti kõigist üldhariduse õpilastest (umbes 2400 õpilast). See on umbes viiendik kõigist haridusliku erivajadusega õpilastest, kellest suurema osa moodustavad käitumis- ja keskendumishäirega lapsed.

Keda puudutab lihtsustatud õppekava?

Põhihariduse standard lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele on kehtestatud lihtsustatud õppe riiklikus õppekavas.

Lihtsustatud õpet rakendatakse üldjuhul kerge intellektipuudega õpilastele – IQ-testi tulemused vahemikus 50–69. Iseloomulik on keeleliste väljendite kasutamise ja neist arusaamise hilisem areng.

Toimetulekuõpet rakendatakse mõõduka intellektipuudega õpilastele – IQ hinne on tavaliselt 35–49. Verbaalse arengu tase varieerub: mõned neist võivad võtta osa lihtsast vestlusest, teised on võimelised teatavaks tegema vaid oma põhilisi vajadusi. Mõned ei õpi kunagi kasutama kõnet, kuid võivad aru saada lihtsatest instruktsioonidest ja õppida kasutama žeste.

Hooldusõpe on raske ja sügava intellektipuudega õpilastele – IQ hinne tavaliselt vahemikus 20–34, sügava vaimse alaarengu korral alla 20. Kõne kasutamine ja taipamine on piiratud ning piirdub arusaamisega põhilistest korraldustest ja üksikute nõudmiste täitmisega.