Taust ⟩ Kusti Salm: kui meie eesmärk on vastane esimesel hetkel hävitada, saab sellest isetäituv ennustus

Ametist lahkuv kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm: «Eesti kodanikud on endale valinud liidrid, kes peavad käituma mitte ainult päevapoliitikutena, vaid juhtidena, kes tunnevad tänase olukorra ajaloolist kaalu.» Foto: Madis Veltman

Viimast nädalat kaitseministeeriumi kantslerina töötav Kusti Salm raputas juuni alguses Eesti avalikkust teatega, et astub ametist tagasi, kuna valitsus ei suuda Eesti kaitsmiseks vajalike relvade jaoks piisavalt raha eraldada.

Summa, mille Salm nimetas, oli hiigelsuur – 1,6 miljardit eurot. See oli radikaalne samm oma sõnumi edastamiseks.

Mis tulemusi see andis ja milline on relvastuse rahastamise seis praegu?

Kusti Salm, suve alguses sai Eesti avalikkus kuulda teie ja toonase kaitseväe juhataja kindral Martin Heremi tõsisest murest Eesti kaitsevõimekuse arendamise tempo ja selle finantseerimise pärast. Tänaseks on Herem ametist lahkunud ja ka teie lahkute. Valitsus on samuti vahetunud. Mis on vahepeal muutunud kaitsevõimekuse finantseerimise teemal?

Uus valitsus ja peaminister on sõnastanud, et Eesti riigikaitset võetakse nüüd väga tõsiselt ja 880 miljonit eurot riigikaitsesse on poliitiliselt kokku lepitud. Aga kuni selle raha eest hangitud relvastus ei ole meil arvel ja lepingutes kirjas, on kõik see vaid lubadus.

Teisest küljest tuleb öelda, et kolm kuud on mööda läinud, jookseme ajaga võidu ja kui meie seisame, siis stopper tiksub armutult edasi.

Kas selle aja jooksul on üldine julgeolekuolukord maailmas Eesti jaoks muutunud paremaks või halvemaks?

Eestis toimub loomulik areng: me võtsime juulis vastu uued ajateenijad, kohale on jõudnud tellitud relvastuse ja varustuse tarned. Lihtsalt see tempo ei ole täna piisav selleks, et niimoodi arenedes Venemaale vastu saada.

Paraku, kui me loeme uudiseid, mis tulevad meie liitlastelt, siis ei ole kuskilt kuulda, et kaitsekulusid oleks dramaatiliselt tõstetud, kui välja arvata Poola, kes teatas, et tõstab oma kaitsekulud 4,7 protsendini. Ka suviselt NATO tippkohtumiselt ei tulnud selgeid sõnumeid, et Ukraina peaks sõja võitma ning liitlased hakkaksid oma relvastust ja laskemoonavarusid kiireloomuliselt täiendama.

Eestile ütlevad kõik need sõnumid, et me peame ise palju rohkem ära tegema.